Sámi dáiddára mielas sámi servodat fertešii hállagoahtit jitnosit das, mii lea dáidagis heivvolaš ja mii ii
Sámi dáidagis váilu kritihkka ja dat lea okta sivva manin Katariina Souri dáidagis lea badjánan nu olu ságastallan, oaivvilda dáiddár Lada Suomenrinne.
- Kaija Länsman
Suopmelaš govvadáiddárKatariina Souri govva sámenissonis bohciidahtii vahkuloahpas olu ságastallama das, leago govva heivvolaš vai ii. Souri gova lea dárkkuhus čájehit govvadáhpáhus Lux Helsinkis.
Sámi aktivistaPetra Laitilea kritiseren Souri das, ahte son lea ávkkástallan sámiid iežas dáidagis, muhto cuiggoda eandalit dáhpáhusa ordnejeaddji Lux Helsinki das, ahte eai leat váldán sámedáiddára ovdanbuktit sápmelašvuođa.
– Dát lea boaresáigásaš govva. Dakkárii gullá áli duottar, gákti ja boazu. Dán eanet ii oba sáhtege leat stereotiippalaš govva, Laiti lea muitalan Ylei.
Dál Lux Helsinki vihkkehallá, sáhttágo málagova čájehit Senáhtatoarggas.
Geas lea lohpi dahkat sámevuođas dáidaga?
Manin dasto ná ain geavvá ja manin govas šadde nu garra reakšuvnnat? Sápmelaš dálá dáidaga dahkkiLada Suomenrinne jurdilii álggos beare manne Souris lei dárbu govvidit sámevuođa, gii lea dat nisu dan govas ja mii lea su motiiva.
– Eanet mun smihtten dan, ahte manne Souri hálidii govvidit dákkára, go dan, ahte dat lea boastut midjiide sápmelaččaide, muitala Suomenrinne vuosttas reakšuvnnasttis.
Dál go son lea smiehtadan ášši, de reakšuvnnaid duogábealde lea su mielas čielga sivva: dáiddakritihkalaš ságastallama váilun.
– Mis ii leat ságastallan dan birra, ahte gii sáhttá dahkat dáidaga sámevuođas dahje min luonddus. Go mii ieža eat dieđe, de gii diehtá? Mis eai leat rájit, iige mis leat ságastallan das, analysere Suomenrinne.
Dáiddalaš friijavuođa ii sáhte gieldit čavga njuolggadusain dahje gildosiiguin, oaivvilda Suomenrinne. Eanet galggašii bidjat návccaid dasa, ahte jitnosit háleštit ovttas mii lea dáidagis heivvolaš ja mii ii. Dáid gažaldagaid ferte Suomenrinne mielas sámi servodat ieš guorahallat.
– Maid mii háliidat čájehit ja geaidda mii háliidat addit lobi geavahit min luonddu sin dáidagis. Dál mii sáhttit ieža álgit mearridit daid rájáid, ahte gii sáhttá geavahit min dáidagis ja gii ii, dadjá Suomenrinne.
Ádde guktuid beliid
Sosiála media ságastallamiin oaivilat leat juohkásan. Muhtumat atnet gova unohassan, nuppiid mielas dat lea heivvolaš govva. Suomenrinne lohká áddet guktuid oaiviliid.
– Ádden manne olbmot eai liiko das. Ádden maiddái sin, geat leat dadjan, ahte dat lea áibbas heivvolaš. Jáhkán muhtumiid mielas lea buorre, ahte sápmelaččaid čájehit Helssegis ja dat lea geavahan min dan dáidagisttis. Mun ádden maid dan, manne dat ii leat buorre.
Heivvolaš dahkat sámi dáidaga, jus mielde lea sápmelaš
Lada Suomenrinne lea jo ovdal árvvoštallan ovdamearkka dihte sámi artistaÁnnámáret ja suopmelašMarja Viitahuhta ovttasbarggu.Čállosisttis Lada Suomenrinne govvida, mo Ánnámáret lea addán dego oaidnemeahttun gávtti Viitahuhtai, lobi dahkat sámi dáidaga. Lihkká Ánnámáret lea dat, guhte addá lobi, vuođu ja idea.
Dát lea Suomenrinne mielas doaibmi vuohki, go lea sáhka suopmelaččas dahkamin sámi dáidaga.
– Ánnámáret lei mielde olles proseassas. Son dajai mii lea buorre ja mii ii leat heivvolaš, dahje livčče unohas sápmelaččaide. Kánske Souri livčče galgan váldit oktavuođa sámi dáiddárii dahje eará olbmuide. Mun in dál dieđe leago son dahkan, dadjá Suomenrinne.
Souri muitala Yle artihkkalis, ahte son lea vihtta jagi dassái jearran ja ožžon sápmelaš ustibisttis lobi govvidit sápmelaččaid.
Ságastallan sáhttá leat buorrin sámedáidaga oidnomii
Jus ohcat buorre beliid Souri govas, de das bohciidan ságastallan sáhttá leat buorrin sámedáidagii boahttevuođas, dadjá Suomenrinne. Stuorra reakšuvdna lea buorre.
– Mun jáhkán, ahte boahtte jagi dán ságastallama dihte Lux Helsinki -dáhpáhus váldá oktavuođa buot sámi dáiddáriidda. Mun vuorddán, ahte riŋgejitgo boahtte jagi munnje, dahje eará sámi dáiddáriidda, loahpaha Suomenrinne.