Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Salmonellooside tõrje eeskiri

Vastu võetud 29.03.2007 nr 46

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 29³ lõike 3 ja § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükkÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajandusloomade ja lindude salmonellooside, samuti Salmonella perekonda kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste zoonoossete haigusetekitajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlaselt ja taudistunud loomalt pärineva saaduse käitlemiseks.

§ 2. Salmonellooside määratlus ja tekitajad

 (1) Salmonelloos on Salmonella perekonna bakteri (edaspidi salmonellabakter) tekitatud kodu- ja ulukloomade, samuti lindude nakkushaigus, mille ägeda kulu korral tekivad septitseemia nähud, pikaajalise kulu korral mao- ja sooletrakti põletik, harvem liigese- ja kopsupõletik ning abort. Peamiseks nakkusallikaks on haigusetekitajaid eritav haige ja haiguse läbipõdenud loom ning haigusetekitajaga saastunud sööt. Lindudel kandub nakkus üle ka transovariaalselt. Haiguse läbipõdenud loom ja lind jääb pikaks ajaks haigusekandjaks.

 (2) Salmonellabakter põhjustab inimesel toidumürgitust, mida iseloomustab kõhulahtisus ja palavik. Inimene nakatub haigusetekitajaga saastunud loomse saaduse tarbimise korral. Lindudel ja loomadel on inimese terviseohutuse seisukohalt kõige olulisemad salmonellabakterid (edaspidi zoonoossed haigusetekitajad):
 1)Salmonella enteritidis;
 2)Salmonella hadar;
 3)Salmonella infantis;
 4)Salmonella typhimurium;
 5)Salmonella virchow.

 (3) Lindude salmonellooside tekitajaks on:
 1)Salmonella arizonae. Haigus esineb noorkalkunitel ning kulgeb suure suremuse, septitseemia, kõhulahtisuse ja närvinähtudega;
 2)Salmonella gallinarum. Kanade ja kalkunite tüüfus (typhoidum) esineb kanadel ja kalkunitel ning kulgeb tibudel ägedalt, noor- ja vanematel lindudel krooniliselt, haigust iseloomustavad kõhulahtisus ja septitseemia. Linnud jäävad pikaks ajaks haigusekandjaks;
 3)Salmonella meleagridum. Haigus esineb 2–8 päeva vanustel kalkuni tibudel ning kulgeb suure suremuse, kõhulahtisuse ja artriidiga;
 4)Salmonella pullorum. Pulloroos (pullorosis) kulgeb tibudel ja noortel lindudel ägedalt ja suure suremusega ning vanematel lindudel krooniliselt ja subkliiniliselt;
 5)Salmonella typhimurium. Haigus esineb kõikide linnuliikide lindudel kahe nädala jooksul pärast koorumist ning kulgeb ägedalt.

 (4) Sigade salmonelloosi tekitajaks on Salmonella typhimurium ja Salmonella cholerasuis. Haigestuvad peamiselt põrsad esimese kolme elunädala jooksul või pärast võõrutust.

 (5) Veiste salmonelloosi tekitajaks on Salmonella dublin, Salmonella typhimurium ja Salmonella newport. Tavaliselt haigestuvad 2–3 kuu vanused vasikad. Täiskasvanud veistel esineb haigus üksikjuhtudel.

 (6) Lammaste salmonelloosi tekitajaks on Salmonella abortusovis, Salmonella typhimurium ja Salmonella dublin.

 (7) Hobuste salmonelloosi tekitajaks on Salmonella abortusequi, Salmonella typhimurium ja Salmonella colitis.

2. peatükkENNETAMINE 

§ 3. Salmonelloosi seiresüsteem

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet) rakendab salmonelloosi seireks süsteemi, mis annab asjakohast teavet salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja esinemise ja leviku kohta söödas, põllumajandusloomadel ja -lindudel ning neilt pärinevas loomses saaduses. Salmonelloosi seiresüsteemi kaudu saadavad uurimistulemused on aluseks salmonelloosi leviku ennetamiseks vajalike meetmete kasutusele võtmisele ning tõrjeprogrammi rakendamisele.

 (2) Salmonelloosi seiresüsteem koosneb salmonelloosi seirekavast, ettevõtja enesekontrollist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12/12/2003, lk 1–15), ning asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide alusel rakendatavate seireprogrammide raames tehtavatest uuringutest. Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide alusel rakendatavate seireprogrammide raames tehtav uuring võib olla osa seirekavast.

§ 4. Salmonelloosi seirekava

 (1) Salmonelloosi seirekava (edaspidi seirekava) koostab ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Amet.

 (2) Seirekava alusel proovi võtmise, laboratooriumisse saatmise ja laboratoorsete uuringute kulud kaetakse Ameti eelarve kaudu.

 (3) Seirekava alusel võtab proovi (edaspidi ametlik proov) volitatud veterinaararst või Ameti järelevalveametnik (edaspidi järelevalveametnik).

 (4) Järelevalveametnik võib ametliku proovi tulemuse kinnitamiseks teha lisauurimise.

§ 5. Lindude uurimine salmonelloosi seirekava raames

 (1) Seirekava raames uuritakse ühes loomakasvatushoones või -rajatises haudemunade tootmise eesmärgil peetavat vähemalt 250 täiskasvanud lindu sisaldavat linnukarja (edaspidi sugukari) ja ühes loomakasvatushoones või -rajatises toidumunade tootmise eesmärgil peetavat vähemalt 50 täiskasvanud lindu sisaldavat linnukarja (edaspidi tootmiskari), kuni 72 tunni vanuseid söötmata tibusid (edaspidi ööpäevased tibud), üle 72 tunni vanuseid sugu- või tootmiskarja viimise eesmärgil peetavaid linde (edaspidi noorlinnud), lihatootmise eesmärgil peetavaid linde ning haudejaama haudejäätmeid ja nõrku tibusid.

 (2) Seirekava raames uuritakse sugukarja vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodil Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarium’i suhtes ning bakterioloogiliselt zoonoossete haigusetekitajate suhtes. Tootmiskarja uuritakse bakterioloogiliselt S. typhimurium’i ja S. enteritidis’e suhtes. Lihatootmise eesmärgil peetavaid linde uuritakse bakterioloogiliselt zoonoossete haigusetekitajate suhtes.

§ 6. Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarum’i uurimine sugukarjas vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodil seirekava raames

 (1) Seirekava raames uuritakse sugukarjas vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodil 10% sugukarja lindudest. Uuringud tehakse, kui sugukarja lindude munevus on tõusnud munemisperioodi algusest munatõugu sugukarja lindudel 50%-ni ja lihatõugu sugukarja lindudel 30%-ni.

 (2) Vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodil uurides tilgutatakse pipetiga esemeklaasile, suurele plaatklaasile või valgele fajanssplaadile tilk (0,02–0,05 ml) polüvalentkristallvioletiga värvitud antigeeni, millele lisatakse võrdne kogus linnu tiivaveenist võetud verd.

 (3) Veri ja antigeen segatakse kergelt klaaspulgakesega. Esemeklaasi või plaati loksutatakse uurimise kiigel ühele ja teisele poole kaks minutit, misjärel loetakse tulemus. Tulemus loetakse positiivseks, kui reaktsiooni käigus tekib vereliblede kokkukleepumine (verekämbud, helbed). Antigeeni testitakse enne kasutamist positiivse ja negatiivse kontrollseerumiga.

 (4) Vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodit ei kasutata partidel ja hanedel pulloroosi diagnoosimiseks.

 (5) Linnukarjas kus esineb positiivseid reaktsioone, loetakse ka kahtlased reaktsioonid positiivseteks. Lind, kellelt võetud proov andis positiivse reaktsiooni, saadetakse edasiseks bakterioloogiliseks uuringuks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse diagnoosi täpsustamiseks.

§ 7. Linnukarja uurimine seirekava raames

 (1) Seirekava raames võetakse zoonoossete haigusetekitajate bakterioloogiliseks uurimiseks linnukarjast ametlikud kopro-, soki- ja tolmuproovid.

 (2) Linnukarjast võetavate ametlike koproproovide arv sõltuvalt linnukarja suurusest on järgmine:

 (3) Noorlindudelt võetakse lõigete 1 ja 2 nõuete kohased ametlikud koproproovid esimest korda, kui linnud on saanud nelja nädala vanuseks, ja teist korda kaks nädalat enne nende viimist sugu- või tootmiskarja.

 (4) Sugukarja lindudelt võetakse lõigete 1 ja 2 nõuete kohased ametlikud koproproovid esimest korda pärast nelja nädala möödumist lindude karja toomisest ja teist korda 2–3 nädalat enne lindude tapmisele viimist.

 (5) Tootmiskarja, kus peetakse vähemalt 50 täiskasvanud lindu, lindudelt võetakse lõigete 1 ja 2 nõuete kohased ametlikud kopro- või sokiproovid ning üks tolmuproov esimest korda 22–26 nädala vanustelt lindudelt ja teist korda kaheksa nädala jooksul enne lindude tapmisele viimist.

 (6) Lihatootmise eesmärgil peetavate lindude karjast, kus peetakse vähemalt 250 lindu, võetakse lõigete 1 ja 2 nõuete kohased ametlikud koproproovid või sokiproovid 2–3 nädala jooksul enne lindude tapmisele viimist.

§ 8. Ööpäevaste tibude ja haudejäätmete uurimine seirekava raames

 (1) Sugu- ja tootmiskarja täiendamiseks toodud ööpäevaste tibude uurimiseks võetakse seirekava raames tibukarpidest nõrku ja surnud tibusid, tibutolmu ja allapanu. Ametlik proov võetakse iga partii kümnest erinevast juhuslikult valitud tibukarbist. Proovid võib ühendada koondprooviks. Kui ööpäevaste tibude partiid on seirekava alusel haudejaamas juba uuritud, siis enesekontrolli raames seda partiid uuesti uurima ei pea.

 (2) Haudejaamas võetakse ametlik proov iga 16 nädala tagant. Ametlik proov võetakse igast sugukarjast pärinevate lindude haudemunade haudejäätmetest ja nõrkadest tibudest. Ametlik proov koosneb koorumiskapi viiest eraldi kohast võetud koorunud munade määrdunud munakoortest, tibutolmust ja nõrkadest tibudest.

§ 9. Sea- ja veisekarja uurimine seirekava raames

 (1) Seirekava raames uuritakse salmonelloositekitajate ning zoonoossete haigusetekitajate suhtes:
 1)veist enne seemendusjaama või sperma kogumise eesmärgil kasvatatavasse aretuskarja viimist;
 2)sea- ja veisekarja. Uuritavate sea- ja veisekarjade arvu määrab Amet.

 (2) Salmonelloosi seireks võetavate ametlike proovide arv veise- ja seakarjas sõltuvalt karja suurusest on järgmine:

 (3) Alla aasta vanuselt veiselt ja lihasealt võetakse ametlikud koproproovid bakterioloogiliseks uurimiseks vanuserühmade või pidamisrühmade kaupa arvestusega üks koproproov 5–10 looma kohta.

 (4) Uuritavalt veiselt võetakse pärasoolest ning uuritava sea värskest roojast vähemalt 10-grammine koproproov eraldi kilekinda või -kotiga, mis seejärel pööratakse tagurpidi ja märgistatakse proovi eristamiseks. Uuritavate loomade koproproovid võib loomaliigiti ühendada 10 kaupa koondprooviks.

§ 10. Rümpade uurimine tapamajas seirekava raames

 (1) Seirekava raames uuritakse salmonellabakterite suhtes ametlike proovidena veiserümpi 0,6% eelmisel aastal tapetud veistest ja searümpi 0,15% eelmisel aastal tapetud sigadest. Veise- ja searümbalt võetakse pinnaproov ja lümfisõlmeproov.

 (2) Seirekava raames uuritakse lindude rümpi üks kord nädalas ja iga kord võetakse vähemalt 15 juhuslikult valitud rümbalt ametlikud proovid pärast rümba jahutamist. Proovidest moodustatakse koondproov. Linnurümbalt võetakse kaelanaha proov.

§ 11. Värske liha uurimine lihalõikusettevõttes seirekava raames

 (1) Ettevõttes, kus tegeletakse liha lõikusega (edaspidi lihalõikusettevõte) võetakse ametlik proov bakterioloogiliseks uurimiseks värskest lihast ning värske liha konditustamisel ja lõikamisel saadud lihast.

 (2) Proovid võetakse lihalõikuse ajal kas töötlemisliinilt või lihalõikusettevõttes liha töötlemise erinevatest tootmisetapi punktidest. Proovi kogus peab olema vähemalt 250 grammi, millest analüüsitakse laboratooriumis vähemalt 25 grammi.

 (3) Ametlike proovide arv ja nende võtmise sagedus sõltuvalt lihalõikusettevõtte nädalasest toodangumahust on järgmine:
 1)punast liha käitlevast lihalõikusettevõttest toodangumahuga kuni 5 tonni nädalas võetakse üks proov kaks korda aastas;
 2)punast liha käitlevast lihalõikusettevõttest toodangumahuga üle 5 tonni nädalas võetakse üks proov nädalas;
 3)linnuliha käitlevast lihalõikusettevõttest toodangumahuga kuni 3 tonni nädalas võetakse üks proov kaks korda aastas;
 4)linnuliha käitlevast lihalõikusettevõttest toodangumahuga üle 3 tonni nädalas võetakse üks proov nädalas.

§ 12. Muude loomsete saaduste uurimine seirekava raames

  Salmonella seirekava raames salmonellabakterite suhtes uuritavatest muudest loomsetest saadustest võetavate ametlike proovide mahud ja ametlike proovide võtmise sageduse määrab Amet.

§ 13. Sööda uurimine seirekava raames

 (1) Seirekava raames uuritakse salmonellabakterite suhtes ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmisega (edaspidi söödatootmisettevõte) söödamaterjali ning lõpptoodangut. Ametlike proovide mahud ja ametlike proovide võtmise sageduse määrab Amet.

 (2) Teisest riigist pärit söödast ja söödamaterjalist võetakse ladustamise ajal ametlikud proovid pisteliselt.

 (3) Söödatootmisettevõttes võetakse lõpptoodangust ametlikud proovid pärast sööda jahutamist või ladustamisel enne sööda saatmist farmi.

 (4) Söödaproovid võetakse «Söödaseaduse» § 30 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 14. Linnukasvatuse ettevõtja enesekontrolli raames tehtavad uuringud

 (1) Ettevõtja uurib enesekontrolli raames zoonoossete haigusetekitajate esinemise kindlakstegemiseks sugu- ja tootmiskarja, ööpäevaseid tibusid, noorlinde ning haudejaama haudejäätmeid.

 (2) Ettevõtja uurib enesekontrolli raames salmonellabakterite esinemise kindlakstegemiseks sööta.

 (3) Enesekontrolli raames võtab proovid ettevõtja.

 (4) Enesekontrolli raames proovi võtmise, laboratooriumisse saatmise ja laboratoorsete uuringute kulud katab ettevõtja.

§ 15. Linnukasvatuses ettevõtja enesekontrolli raames tehtavate uuringute minimaalsed nõuded

 (1) Haudejaamas võetakse enesekontrolli raames proovid vähemalt iga kahe nädala tagant, välja arvatud iga 16. nädal, millal võetakse ametlikud proovid. Proovid võetakse igast sugukarjast pärinevate lindude haudemunade haudejäätmetest ja nõrkadest tibudest. Proov võetakse koorumiskapi viiest eraldi kohast ning see koosneb koorunud munade määrdunud munakoortest, tibutolmust ja nõrkadest tibudest.

 (2) Sugu- ja tootmiskarja viimise eesmärgil peetavatelt noorlindudelt võetakse § 7 lõike 2 nõuete kohased koproproovid vähemalt neli nädalat enne nende viimist sugu- või tootmiskarja.

 (3) Sugukarjast võetakse § 7 lõike 2 nõuete kohased koproproovid vähemalt igal teisel nädalal lindude munemisperioodi algusest arvates kuni lindude tapmisele viimiseni, välja arvatud munemisperioodi algusest arvates 4. nädal ja 2–3 nädalat enne tapmisele viimist tehtavad uurimised, millal võetakse ametlikud proovid. Ettevõtja võib koproproovid asendada sokiproovidega.

 (4) Tootmiskarjast võetakse § 7 lõike 2 nõuete kohased kopro- või sokiproovid vähemalt igal 15. nädalal arvates munemisperioodi algusest.

§ 16. Proovide võtmine ja laboratooriumisse saatmine

 (1) Ametlik proov ja § 15 alusel ettevõtja võetav proov (edaspidi proov) võetakse juhuslikkuse alusel valitud rümpadelt ja proovide võtmine peab jagunema ühtlaselt kogu aasta peale.

 (2) Volitatud veterinaararst ja järelevalveametnik võtab ametliku proovi Ameti koostatud proovivõtujuhendi kohaselt. Amet koostab juhendi kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega.

 (3) Ettevõtja võtab linnukarjast kopro- või sokiproovi komisjoni määruses (EÜ) nr 1003/2005, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 (ELT L 170, 1/07/2005, lk 12–17), ning komisjoni määruses (EÜ) nr 1168/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1003/2005 (ELT L 211, 1/08/2006, lk 4–8), sätestatud proovivõtumetoodika kohaselt.

 (4) Proovi võtmisel fikseeritakse proovivõtu kuupäev ja kellaaeg, proovi liik koos uurimismaterjaliga (täpsustatakse karja tüüp või koht, kus uurimismaterjal võeti, ning uuritav materjal, nagu värske sõnnik, lümfisõlmed, haudejäätmed, sööt, loomne saadus vms). Sugukarja, tootmiskarja ja noorlindude puhul märgitakse lindude vanus ning proovi tüüp (koondproov, individuaalne proov). Proov märgistatakse selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha proovi päritoluettevõte nagu põllumajandusettevõte, haudejaam, lindla.

 (5) Proovi laboratooriumisse saatmisel märgitakse kaaskirjas ravimid, millega loomi või linde on ravitud ning andmed selle kohta, kas neid on salmonelloositekitajate ning zoonoossete haigusetekitajate vastu vaktsineeritud.

 (6) Proov saadetakse uurimiseks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse (edaspidi laboratoorium).

 (7) Proovi hoitakse temperatuuril +4…+7 °C ja saadetakse laboratooriumisse 36 tunni jooksul. Proovi analüüsimist alustatakse hiljemalt 48 tunni jooksul pärast selle saabumist laboratooriumisse.

3. peatükkTÕRJE 

1. jaguTegutsemisjuhised salmonelloosi kahtluse korral 

§ 17. Salmonelloosi kahtlus

 (1) Salmonelloosikahtlane on kari, kus esinevad haigusele iseloomulikud kliinilised tunnused või kus seirekava või enesekontrolli raames tehtud uurimiste põhjal on isoleeritud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja. Salmonelloosikahtlaseks loetakse ka linnukari, kus §-s 6 sätestatud nõuete kohase uuringu tulemus on salmonelloosi suhtes positiivne.

 (2) Salmonelloosi kahtluse korral kutsutakse salmonelloosi kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§ 18. Teavitamine

 (1) Salmonelloosi kahtlusest või diagnoosimisest ning zoonoosse haigusetekitaja isoleerimisest teavitatakse Ametit «Loomatauditõrje seaduse» peatüki 4 jaos 2 kehtestatud korras.

 (2) Ameti kohalik asutus peab arvestust salmonelloositekitajate ning zoonoossete haigusetekitajate esinemise üle karjas ja haudejaamas ning ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega või sööda tootmise või vahendamisega.

2. jaguDiagnoosimine 

§ 19. Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks

 (1) Salmonelloosi diagnoosimiseks ja zoonoosse haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks võtab volitatud veterinaararst või järelvalveametnik proovi ning saadab selle laboratooriumisse § 16 nõuete kohaselt.

 (2) Salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja esinemise kindlakstegemiseks võetakse seroloogiliseks uuringuks loomalt vereproov. Laboratooriumisse saadetav vereproov või vereseerum ei tohi olla külmunud.

§ 20. Proovide võtmine veiste, sigade, lammaste ja hobuste salmonelloosi diagnoosimiseks

 (1) Veiste ja sigade salmonelloosi diagnoosimiseks võetakse kliinilise pildi või patoloogilis-anatoomilise leiu alusel salmonelloosi kahtlusega loomalt § 9 lõikes 4 sätestatud koproproov.

 (2) Surnud veiselt ja sealt võetakse 25 grammi raskused koeproovid peen- ja jämesoolest, maksast, põrnast ning peen- ja umbsoole piirkonna kolmest kuni viiest lümfisõlmest. Iga proov pannakse eraldi kilekotti ja märgistatakse. Ühelt loomalt võetud koeproovid võib kokku koondada ühte pakendisse.

 (3) Lammaste salmonelloosi diagnoosimiseks võetakse aborteerunud või mumifitseerunud loode ning 25 grammi raskune koeproov surnud looma emaka karunkulitest, lümfisõlmedest ja maksast.

 (4) Hobuste salmonelloosi diagnoosimiseks võetakse 25 grammi raskune koeproov surnud looma maksast, neerust ning niude- ja käärsoole lümfisõlmedest. Seroloogiliseks uuringuks võetakse vereproov.

§ 21. Proovide võtmine veise ja -seakarjas, kus seirekava või muu uuringu tulemusel on avastatud salmonelloos või zoonoosne haigusetekitaja

 (1) Veise- ja seakarjast, kus seirekava või muu uuringu tulemusel on avastatud salmonelloos või zoonoosne haigusetekitaja, võetakse haiguse diagnoosimiseks või haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks järgmised asjakohased proovid:
 1)individuaalsed koproproovid üle aasta vanuselt veiselt, kuldilt ja emiselt;
 2)individuaalsed koproproovid alla aasta vanuselt veiselt ja lihasealt, kellel esineb salmonelloosile viitavaid kliinilisi tunnuseid;
 3)koproproovid kliiniliste tunnusteta alla aasta vanuselt veiselt ja lihasealt vanusegrupiti, arvestusega üks proov 5–10 looma kohta.

 (2) Järelevalveametnik võib võtta haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks lõikes 1 toodud proovide asemel muus mahus asjakohaseid proove kui on tagatud haigusetekitaja esinemise tuvastamine piisava tõenäosusega.

 (3) Kui salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja on avastatud tapamajas lümfisõlmede uurimisel, uuritakse nakkusliku looma päritolukarja lõike 1 või 2 nõuete kohaselt.

§ 22. Proovide võtmine salmonelloosi diagnoosimiseks linnukarjas ning zoonoosse haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks linnukarjas ja haudejaamas

 (1) Lind, kellele §-s 6 sätestatud vereaglutinatsiooni reaktsiooni meetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne, saadetakse diagnoosi kinnitamiseks laboratooriumisse.

 (2) Linnukarjas, kus seirekava või enesekontrolli raames tehtud uuringu või muu uuringu tulemusel on avastatud salmonelloosi tekitaja või zoonoosne haigusetekitaja, võetakse haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks järgmised proovid:
 1)lindude värsked korjused, haiged või nõrgad linnud;
 2)paragrahvi 7 lõike 2 nõuete kohased kopro- või sokiproovid;
 3)allapanu põrandalt või pesakastidest;
 4)ööpäevaste tibude veokarpide sisekatted ja tibutolm;
 5)munad.

 (3) Haudejaamas, kus seirekava, enesekontrolli või muu uuringu tulemusel on avastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja, võetakse haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks järgmised asjakohased proovid:
 1)haudemunad;
 2)nõrgad tibud, haudejäätmed ja tibutolm;
 3)pinna tampooniproovid inventarilt ja seadmetelt, nagu ventilatsioonitorud, haude- ja koorumissaali vee äravoolu trapid, hooldus- ja puhastusvahendid, jäätmetepurustus- ja -eemaldusseadmed, tibuveokonteinerid ja -kastid;
 4)sokiproovid põrandalt;
 5)haudejaama sissetuleva ja haudejaamas ringleva õhu proovid.

§ 23. Proovide võtmine salmonellabakteri esinemise kinnitamiseks ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega

  Ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega ja kus on avastatud seirekava, enesekontrolli või muu uuringu tulemusel salmonellabakteri esinemine, võetakse salmonellabakteri esinemise kinnitamiseks järgmised asjakohased proovid:
 1)söödamaterjal;
 2)lõpptoodang;
 3)pinna tampooniproovid inventarilt ja seadmetelt;
 4)õhu proovid söödatootmisruumist.

§ 24. Laboratoorne uurimine

 (1) Proovide bakterioloogilisel uurimisel kasutatakse standardis EVS-EN ISO 6579 toodud analüüsimeetodit.

 (2) Salmonella isoleerimisel määratakse tema serotüüp. Serotüübi kinnitab referentlaboratoorium. Isoleeritud salmonella serotüüpi säilitatakse fagotüübi määramiseks või antibakteriaalse tundlikkuse kontrolliks kaks aastat.

§ 25. Diagnoosimine

  Salmonelloosi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

3. jaguTõrjemeetmed 

§ 26. Kitsenduste kehtestamine ja abinõude rakendamine

 (1) Haiguse kahtluse korral kehtestab kitsendused Ameti kohaliku asutuse juht kirjaliku otsusega ning kitsenduste kehtestamisest teatatakse loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

 (2) Ameti kohaliku asutuse juht kehtestab kitsendused:
 1)karjale, kus on ametlikult diagnoositud salmonelloos või kus zoonoosse haigusetekitaja esinemine on Ameti tehtud uuringute tulemusel kinnitatud ning millel esinevad haigusele omased kliinilised tunnused (edaspidi salmonelloosne kari);
 2)karjale, kus zoonoosse haigusetekitaja esinemine on Ameti tehtud uuringute tulemusel kinnitatud, kuid millel puudub haiguse kliiniline pilt (edaspidi salmonella-positiivne kari). Tootmiskari loetakse salmonella-positiivseks üksnes siis, kui tehtud uuringute tulemusel leiab kinnitust kas Salmonella enteritidis’e või Salmonella typhimurium’i esinemine karjas;
 3)haudejaamale, kus zoonoosse haigusetekitaja või salmonelloositekitaja esinemine on Ameti tehtud uuringute tulemusel kinnitatud;
 4)ettevõttele, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega ja kus on salmonellabakterite esinemine Ameti tehtud uuringute tulemusel kinnitatud;
 5)ettevõttele, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega ja kus on lõpptoodangust võetud proovide põhjal tuvastatud salmonellabakteri esinemine.

 (3) Amet peab arvestust linnukarjade kohta, kus zoonoosse haigusetekitaja esinemist ei ole seirekava alusel tehtavate uuringute käigus uuritud (edaspidi teadmata tervisliku staatusega linnukari).

 (4) Teadmata tervisliku staatusega linnukarjast pärinevaid mune võib turustada toiduks kasutamise eesmärgil, kui neid töödeldakse toiduhügieeni käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud viisil, mis tagab salmonellabakteri hävimise.

 (5) Amet peab arvestust tehtud uuringute tulemusel salmonelloossete karjade, salmonella-positiivsete karjade ning Ameti korraldusel tapetud nakatunud loomade ja lindude kohta.

 (6) Ameti kohalik asutus korraldab epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud nakkusallikad ja nakkuse leviku teed.

 (7) Loomapidaja võtab kasutusele asjakohased meetmed nakkusallika kõrvaldamiseks ja nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ning ristsaastumise vältimiseks.

§ 27. Salmonelloosi tõrjeprogramm

  Amet töötab vajaduse korral välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2160/2003, III peatüki artikli 5 ja IV peatüki artikli 8 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 2/08/2006, lk 3–5), nõuete kohase salmonelloosi tõrjeprogrammi.

§ 28. Salmonelloosses või salmonella-positiivses veise- ja seakarjas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab salmonelloosses või salmonella-positiivses veise- ja seakarjas järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)nõuab, et loomapidaja eraldaks kliiniliselt haige ja salmonelloositekitajaga ning zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud looma viivitamata teistest loomadest ning peaks arvestust loomadele tehtud uuringute ning rakendatud meetmete kohta;
 2)keelab looma karjast välja viia muul eesmärgil kui lõikes 6 sätestatud nõuete kohaseks tapmiseks tapamajas kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
 3)korraldab epidemioloogilise uurimise ning proovide võtmise;
 4)keelab muul isikul kui veterinaararstil ja loomi talitaval isikul viibida loomakasvatushoone või -rajatise osas, kuhu nakatunud loomad on eraldatud. Nimetatud loomakasvatushoone või -rajatise osas kasutatakse loomade talitamisel kaitseriietust ning ruumist lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud;
 5)nõuab, et pärast nakatunud looma tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt loomakasvatushoone või -rajatise osa, kus looma peeti;
 6)keelab kasutada nakatunud looma toorpiima toidu ja söödana. Salmonella-positiivsest karjast pärineva looma piima võib toidu ja söödana kasutada, kui seda on töödeldud kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja hävimise. Karja teenindav volitatud veterinaararst teavitab toorpiima töötlemise vajadusest piima edasist käitlejat;
 7)nõuab, et veiste ja sigade sõnnikut ning kasutatud allapanu käideldakse volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, mis välistab salmonellabakteri leviku;
 8)vajaduse korral nõuab, et ettevõtja korraldaks oma ettevõttes deratisatsiooni, desinfektsiooni ja uluklindude tõrjet ning võtaks kasutusele meetmed, et välistada koera ja kassi pääs loomapidamisruumi.

 (2) Nakkusallika väljaselgitamiseks võetakse proov ka kontaktselt veiselt ja sealt, arvestusega üks proov 5–10 looma kohta, ning söödast ja söödamaterjalist. Loomalt, kellel esinevad kliinilise salmonelloosi tunnused, võetakse individuaalne proov.

 (3) Salmonelloosi diagnoosimise või zoonoosse haigusetekitaja esinemise kinnitamise korral uuritakse veise- või seakarja veel uurimata loom §-s 21 sätestatud nõuete kohaselt. Kui ettevõttes on diagnoositud salmonelloos või kinnitatud zoonoosse haigusetekitaja esinemine muul loomal kui veis või siga, uuritakse veise- ja seakarja § 9 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

 (4) Eraldatud kliiniliselt haiget ja salmonelloosi või zoonoossse haigusetekitajaga nakatunud looma ravitakse vajaduse korral ja uuritakse salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja suhtes individuaalsete koproproovidega, mis on võetud ühe kuu pikkuse vahega, kuni saadakse kaks korda järjest negatiivne tulemus.

 (5) Loomapidaja peab arvestust ja kogub dokumente salmonella uuringute kohta farmis, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta. Loomapidaja esitab vajalikud dokumendid järelevalveametnikule tema nõudmisel.

 (6) Salmonelloossest ja salmonella-positiivsest karjast veise ja sea tapmisele saatmise korral kohaldatakse järgmisi nõudeid:
 1)loom saadetakse tapmisele volitatud veterinaararsti teadmisel;
 2)tapmisele ei tohi saata kliiniliselt salmonelloosi põdevat looma;
 3)tapmisele võib saata kliiniliselt terve, kuid koproproovi tulemusel salmonella-positiivse looma;
 4)tapmisele võib saata kliiniliselt terve looma, kelle koproproovi tulemus on salmonelloosi suhtes negatiivne.

 (7) Kui tapamajja saadetakse lõikes 6 nimetatud kliiniliselt terve siga või veis, kelle koproproov on positiivne, teavitab karja teenindav volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette.

 (8) Selles paragrahvis sätestatud tõrjemeetmeid ja kitsendusi kohaldatakse salmonelloosi tõrjeks ka teiste põllumajandusloomade suhtes.

§ 29. Salmonelloossest ja salmonella-positiivsest veise- või seakarjast pärineva looma tapmine ja edasine käitlemine

 (1) Salmonelloossest ja salmonella-positiivsest veise- või seakarjast pärineva kliiniliselt terve sea või veise, kelle koproproovi tulemus on positiivne, tapmisel täidetakse järgmisi nõudeid:
 1)loom tapetakse muul päeval kui teised loomad või tööpäeva lõpus viimasena kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
 2)looma liha tunnistatakse veterinaarkontrolli tulemusena tingimisi toidukõlblikuks ning märgistatakse põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 «Tingimisi toidukõlbliku liha ja kompressooriumi meetodil uuritud liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks» nõuete kohaselt;
 3)looma liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini +71 °C;
 4)pärast looma tapmist ruum ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse.

 (2) Salmonelloossest ja salmonella-positiivsest veise- või seakarjast pärineva § 28 lõike 6 punkti 4 kohase looma tapmisel tapamajas kitsendusi ei kehtestata.

 (3) Selles paragrahvis sätestatud tõrjemeetmeid ja kitsendusi kohaldatakse salmonelloosi tõrjeks ka teiste põllumajandusloomade suhtes.

§ 30. Salmonelloosses ja salmonella-positiivses linnukarjas kohaldatavad üldised kitsendused ja abinõud

  Salmonelloosses ja salmonella-positiivses linnukarjas kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)võtab linnukarja kõrgendatud järelevalve alla;
 2)keelab lindu karjast välja viia muul eesmärgil kui tapamajas tapmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
 3)korraldab epidemioloogilise uurimise ning proovide võtmise;
 4)keelab uusi linde karja juurde tuua;
 5)keelab muul isikul kui veterinaararstil ja loomapidajal viibida lindlas. Lindude talitamisel kasutatakse kaitseriietust ning ruumist lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud;
 6)nõuab, et surnud ja kohapeal hukatud lind eraldatakse suletavasse prügikonteinerisse lindla tagumises osas (mustal poolel). Surnud ja hukatud lindu käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10/10/2002, lk 1–95), nõuete kohaselt;
 7)nõuab, et prügikonteiner ja veokonteiner, mis puutuvad kokku surnud linnuga, pestakse ja desinfitseeritakse iga kord pärast nende tühjendamist;
 8)nõuab, et pärast lindude viimist tapamajja puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse kasutatud lindla inventar, abiruumid ja veovahendid. Pärast desinfitseerimist lindla ventileeritakse ning pindadelt ja seadmetelt võetakse pinnaproovid;
 9)nõuab, et korduvkasutatav konteiner, veokast ja veovahend puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse pärast munade vedu. Munade veoks kasutatud pappkasti ja papist resti ei võeta korduvkasutusele;
 10)nõuab, et lindlast eemaldatakse sõnnik esimesel võimalusel ning seejärel lindla puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse;
 11)keelab haigusetekitajaga saastunud sõnnikut ettevõtte, kus tegeletakse linnukasvatusega territooriumil ladustada. Sõnnik kompostitakse või kahjutustatakse muul nakkuse levikut välistaval viisil volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt lindlast piisavas kauguses;
 12)korraldab tootmisruumide ja -seadmete pinnaproovide võtmise puhastuse ja desinfitseerimise tõhususe kontrollimiseks.

§ 31. Salmonelloosses linnukarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud

 (1) Salmonelloosses karjas, kus peetakse noorlinde sugu- või tootmiskarja viimise või lihatootmise eesmärgil, kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht kitsendusena lindude hukkamist.

 (2) Salmonelloosses tootmiskarjas kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht lisaks §-s 30 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)nõuab, et salmonelloosse tootmiskarja linnud hukatakse viivitamata ning neilt pärinevaid munad käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 nõuete kohaselt;
 2)korraldab viivitamata ettevõtte kõigi teiste tootmiskarjade uurimise Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i suhtes.

 (3) Salmonelloosses sugukarjas kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht lisaks §-s 30 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)keelab kasutada haudemune hautamise eesmärgil, toiduks ja söödaks;
 2)nõuab, et haudejaama saadetud haudemune, samuti sama karja lindudelt pärinevaid toidumune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 nõuete kohaselt;
 3)nõuab, et salmonelloosse sugukarja linnud hukatakse;
 4)keelab lindlas pärast lindla puhastamist, pesemist, desinfitseerimist ja pinnaproovide negatiivsete uurimistulemuste saamist tootmistegevuse kolmeks nädalaks (edaspidi profülaktiline vaheaeg);
 5)nõuab, et kolm päeva enne profülaktilise vaheaja lõppu tehakse lindlas aerosooldesinfitseerimine.

 (4) Ameti kohaliku asutuse juht võib lubada kõrge geneetilise väärtusega sugukarja linnu ning sugukarja viimise eesmärgil peetava noorlinnu jätta hukkamata ning lubada neid ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006 artikli 2 lõike 2 punkti b nõuete kohaselt.

§ 32. Salmonella-positiivses linnukarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud

 (1) Salmonella-positiivne linnukari, kus peetakse noorlinde sugu- või tootmiskarja viimise eesmärgil, tapetakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast.

 (2) Salmonella-positiivses tootmiskarjas kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht lisaks §-s 30 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)nõuab, et salmonella-positiivse linnukarja linnud hukatakse või saadetakse tapamajja tapmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast;
 2)korraldab ettevõtte teiste tootmiskarjade uurimise Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i suhtes;
 3)nõuab, et salmonella-positiivse tootmiskarja lindude munad kogutakse pärast ettevõtte teiste tootmiskarjade lindude munade kogumist;
 4)keelab mune turustada. Salmonella-positiivse karja lindude mune võib turustada toiduks, kui neid töödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab salmonellabakteri hävimise. Salmonella-positiivsest linnukarjast võib toidumune saata töötlemiseks üksnes volitatud veterinaararsti teadmisel;
 5)nõuab, et mune saadetakse töötlemisele teisest linnukarjast pärinevatest munadest eraldi konteineris või kastis ning märgistatakse märkega «Salmonella-positiivne»;
 6)nõuab, et toidumune, mida ei töödelda punktide 4 ja 5 kohaselt, käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 1774/2002 nõuete kohaselt;
 7)nõuab, et loomapidaja peaks ettevõttes arvestust salmonella-positiivse linnukarja toidumunade kohta. Kui toidumunad saadetakse töötlemiseks, peab arvestus sisaldama andmeid karja kohta, mille lindudelt toidumunad pärinevad, munemiskuupäeva kohta, väljastuskuupäeva kohta, toidumunade koguse kohta ja ettevõtte kohta, kuhu munad on töötlemiseks saadetud. Loomapidaja esitab need andmed volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule tema nõudmisel.

 (3) Salmonella-positiivses sugukarjas kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht lisaks §-s 30 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)keelab haudemune hautada. Selliseid mune võib turustada toiduks lõike 2 punktide 3–7 kohaselt;
 2)nõuab, et haudejaama saadetud haudemunad käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 nõuete kohaselt;
 3)nõuab, et salmonella-positiivne kari hukatakse või tapetakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
 4)kohaldab lindlas pärast selle puhastamist, pesemist, desinfitseerimist ja pinnaproovide negatiivsete uurimistulemuste saamist kolmenädalast profülaktilist vaheaega;
 5)nõuab, et kolm päeva enne profülaktilise vaheaja lõppu tehakse lindlas aerosooldesinfitseerimine.

 (4) Ameti kohaliku asutuse juht võib lubada kõrge geneetilise väärtusega sugukarja linnu ning sugukarja viimise eesmärgil peetavad noorlinnu jätta hukkamata ning lubada neid ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006 artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt.

 (5) Lihatootmise eesmärgil peetava salmonella-positiivse karja linnud saadetakse tapmisele hiljemalt kasvuperioodi lõpus.

§ 33. Salmonella-positiivse linnukarja lindude tapmisele saatmine, tapmine ja edasine käitlemine

 (1) Salmonella-positiivse linnukarja lindude tapmisel täidetakse järgmisi nõudeid:
 1)linnukarja võib tapmisele saata üksnes volitatud veterinaararsti teadmisel;
 2)tapmisele saatmisest teavitab volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette.

 (2) Salmonella-positiivse linnukarja lindude tapmisel ja käitlemisel täidetakse järgmisi nõudeid:
 1)linnud tapetakse muul päeval kui teised linnud või tööpäeva lõpus viimasena kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
 2)linnud tapetakse selliselt, et zoonoosse haigusetekitaja levik oleks minimaalne;
 3)linnu liha tunnistatakse veterinaarkontrolli tulemusena tingimisi toidukõlblikuks ning märgistatakse põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 «Tingimisi toidukõlbliku liha ja kompressooriumi meetodil uuritud liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks» nõuete kohaselt;
 4)linnu liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini +71 °C;
 5)pärast lindude tapmist puhastatakse ja desinfitseeritakse ruumid ja seadmed.

§ 34. Salmonelloosse linnukarja lindude hukkamine ja edasine käitlemine

  Salmonelloosse linnukarja linnud hukatakse ja hukatud linnud käideldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 1774/2002 nõuetega. Amet võib lubada linde ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006 artikli 2 nõuete kohaselt.

§ 35. Salmonella-positiivse linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade edasine käitlemine

 (1) Salmonella-positiivse linnukarja lindudelt pärinevaid toidumune käideldakse ettevõttes järelvalveametniku kontrolli all. Sellised munad ladustatakse teistest toidumunadest eraldi ning neid kuumtöödeldakse temperatuuril, mis tagab salmonellabakteri hävimise.

 (2) Ettevõtja peab ettevõttes arvestust salmonella-positiivse linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade käitlemise kohta. Arvestus peab sisaldama andmeid ettevõtte kohta, millest toidumunad pärinevad, ning andmeid toidumunade koguse, töötlemiskuupäeva ja -režiimi kohta. Ettevõtja esitab andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel.

§ 36. Haudejaamas, kus on kinnitatud salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja esinemine, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Haudejaamas, kus on kinnitatud salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja esinemine, kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)korraldab epidemioloogilise uurimise;
 2)korraldab punkti 1 alusel välja selgitatud karja uurimise § 22 lõike 2 kohaselt;
 3)nõuab, et haudejaamas olevad munad käideldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 1774/2002 nõuetega;
 4)nõuab, et haudejaama ruumid, seadmed ja inventar puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse;
 5)korraldab 24 tundi pärast haudejaama desinfitseerimist § 22 lõike 3 kohaste proovide võtmise. Haudejaama, millest pärast puhastamist, pesemist ja desinfitseerimist võetud proovidest on vähemalt ühe proovi tulemus positiivne, pestakse ja desinfitseeritakse uuesti, kuni kõikide proovide tulemus on negatiivne;
 6)kohaldab haudejaamas pärast proovi negatiivse uurimistulemuse saamist kahenädalast profülaktilist vaheaega;
 7)nõuab, et kolm päeva enne profülaktilise vaheaja lõppu tehakse haudejaamas aerosooldesinfitseerimine.

 (2) Ameti kohaliku asutuse juht võib haudejaamas lubada jätkata tootmist ilma profülaktilise vaheajata, kui seal on kasutusel haudesüsteem, mille puhul haudemunad pannakse haudemasinasse kas korraga sisse ja võetakse sealt korraga välja, või alternatiivne haudesüsteem, mille puhul ühes haudemasinas hautatakse ainult ühe sugukarja lindude munad, ning salmonelloositekitaja ja zoonoosse haigusetekitaja esinemine haudejaamas on sellises haudemasinas kinnitust leidnud. Välja selgitatakse kõik haudemasinad, milles on veel samast nakatunud sugukarjast pärinevaid haudemune. Selline haudemasin tühjendatakse ning selle haudemunad hävitatakse. Haudesaal ja haudemasinad puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse.

 (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
 1)nakkusallikas ja nakkuse leviku teed;
 2)salmonelloositekitaja ning zoonoosse haigusetekitaja esinemine sugukarjas, mille linnult haudemuna pärineb;
 3)samal perioodil haudejaamas koorunud tibu sihtkohakari;
 4)haudemasin, milles hautati nakatunud haudemuna.

§ 37. Tapamajas ja lihalõikusettevõttes, kus on tuvastatud salmonellabakteri esinemine, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Tapamaja järelevalveametnik teavitab Ameti kohaliku asutuse juhti päritolukarjast, mille loomal on lümfisõlmede uurimisel tuvastatud salmonelloositekitaja esinemine. Ameti kohaliku asutuse juht nõuab loomapidajalt asjakohaste bioohutusmeetmete ülevaatamist ja tõhustamist päritolukarjas.

 (2) Tapamajas, kus on tuvastatud salmonellabakteri esinemine rümba pinnaproovis või linnu kaelanahaproovis, kohaldab järelevalveametnik järgmisi abinõusid:
 1)nõuab, et käitleja rakendaks meetmeid toiduohutuse tagamiseks ning kontrolliks rakendatud meetmete tõhusust ja järjepidevat toimimist;
 2)teavitab Ameti kohaliku asutuse juhti tapamajas salmonellabakterite tuvastamisest. Ameti kohaliku asutuse juht nõuab loomapidajalt bioohutusmeetmete ülevaatamist ja tõhustamist päritolukarjas.

 (3) Tapamajas või lihalõikusettevõttes, kus on tuvastatud salmonellabakterite esinemine värskes lihas ning värske liha konditustamisel ja lõikamisel saadud lihas, kohaldab järelevalveametnik järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)selgitab välja nakkuse allika ja levikutee;
 2)nõuab, et rümp, värske liha ja värske liha konditustamisel ning lõikamisel saadud liha, suunatakse kuumtöötlemisele;
 3)nõuab, et käitleja rakendaks täiendavaid meetmeid ruumide, seadmete, inventari pesemisel ja desinfitseerimisel ning meetmete tõhususe kontrolliks võtaks tööpindade proove.

§ 38. Ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks, salmonellabakteri esinemise tuvastamise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  Ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks, välja arvatud §-s 37 nimetatud ettevõte, salmonellabakteri esinemise tuvastamise korral kohaldab järelevalveametnik järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)selgitab välja nakkuse leviku ulatuse ettevõttes, nakkusallika ning nakkuse leviku teed;
 2)keelab haigusetekitajaga saastunud tootepartiid turustada;
 3)nõuab, et haigusetekitajaga saastunud tootepartiid käideldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 nõuetega. Järelevalveametnik võib tulenevalt salmonellabakteri esinemise eripärast või muust asjaolust lubada haigusetekitajaga saastunud loomset toodet kasutada toiduks või muul eesmärgil pärast partii töötlemist viisil, mis tagab salmonellabakteri hävimise.

§ 39. Ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega, salmonellabakteri esinemise kinnitamise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega, salmonellabakteriesinemise kinnitamise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)selgitab välja nakkuse leviku ulatuse ettevõttes, nakkusallika ning nakkuse leviku teed;
 2)keelab haigusetekitajaga saastunud söödapartiid ettevõttest välja viia ja ettevõttesse sisse tuua, sealhulgas ettevõttest välja viidud haigusetekitajaga saastunud söödapartiid ettevõttesse tagasi tuua;
 3)nõuab, et saastunud söödapartiid töödeldakse viisil, mis tagab salmonellabakteri hävimise või kahjutustamise;
 4)nõuab, et haigusetekitajaga saastunud söödamaterjali või söödaga kokku puutunud punker, sööda veoks kasutatud veovahend, söödatootmis- või muu seade puhastatakse ja desinfitseeritakse;
 5)korraldab söödatootmisruumi ja -seadmete pinnaproovide võtmise puhastus- ja desinfektsioonitoimingute tõhususe kontrollimiseks.

 (2) Sööda haigusetekitajaga saastanud nakkusallika väljaselgitamiseks võtab järelevalveametnik proovid kõikidest söödamaterjalidest.

§ 40. Ettevõttes, kus loomade söötmiseks kasutatavas söödas on kinnitatud salmonellabakteri esinemine, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  Ettevõttes, kus loomade söötmiseks kasutatavas söödas on kinnitatud salmonellabakteri esinemine, kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1)keelab saastunud sööta kasutada söödana. Saastunud sööta töödeldakse kohapeal viisil, mis tagab salmonellabakteri hävimise või kahjutustamise;
 2)nõuab, et saastunud söödaga kokku puutunud punker, ladu, veovahend ja söödatootmisseade puhastatakse ja desinfitseeritakse.

§ 41. Kitsenduste lõpetamine

 (1) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab kitsendused veise- ja seakarjas, kui § 28 lõike 4 kohaselt võetud proovide tulemused on negatiivsed.

 (2) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab kitsendused linnukarjas, kui § 30 punkti 12 kohaselt võetud proovide tulemused on negatiivsed.

 (3) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab kitsendused haudejaamas, kui § 36 lõike 1 punkti 7 kohaselt tehtud aerosooldesinfitseerimisest on möödunud kolm päeva. Juhul kui Amet kohaldab § 36 lõiget 2, lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht kitsendused, kui pärast haudemasinate puhastust ja desinfektsiooni tehtud uuringute tulemused on negatiivsed.

 (4) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab kitsendused tapamajas, ning lihakäitlemisettevõttes, kui § 37 lõike 3 punkti 3 kohaselt rakendatud meetmed on täidetud ja tehtud uuringute tulemused on negatiivsed.

 (5) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab kitsendused ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise või vahendamisega, kui § 39 lõike 1 punkti 5 kohaselt võetud proovide tulemused on negatiivsed.

 (6) Kitsenduste lõpetamisest teavitab Ameti kohalik asutus loomapidajat ja ettevõtjat kirjalikult.

4. peatükkRAKENDUSSÄTTED 

§ 42. Rakendussätted

 (1) Põllumajandusministri 7. jaanuari 2002. a määrus nr 1 «Põllumajandusloomade salmonellooside tõrje eeskiri» (RTL 2002, 10, 98) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määruse § 26 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Kuni 2008. aasta 1. jaanuarini uuritakse seirekava raames tootmiskarju, kus peetakse vähemalt 250 täiskasvanud lindu.