Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

JULGEOLEK TÄNA:Lähed paremale, tapetakse. Lähed vasakule, saad surma.

«Julgeolek täna» on omalaadne julgeoleku briifing avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse sellel tasemel vaid suletud uste taga. Saadet veavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu.

Selle saate peamisteks teemadeks on riigikontrolli viimased julgeoleku valdkonda käsitlevad auditid ning Epsteini toimikud.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

MIS MEIST SAAB?Urmas Viilma: mäletate, kui rullnokad sõitsid ringi kalamärgiga nagu usklikud?

Podcast «Mis meist saab» on vestlussaade, kus saatejuht MartNormet otsib koos Eesti mõjukamate inimeste ja oma ala spetsialistidega vastuseid suurtele küsimustele. Me kõik armastame elu. Aga millist elu? Me kõik armastame Eestit. Aga millist Eestit? Millist Euroopat, millist maailma? Tehisintellekt, sõjad, energiarevolutsioon, demograafia kriis, kultuurilised nihkepunktid - kuidas sellises keskkonnas ületada hirmud ning leida elu eesmärk ja isiklik õnn? Otsime vastuseid, kuidas teha Eesti õnnelikuks?

Indrek Neivelt räägib Postimehepodcast’is «Mis meist saab?», et majanduslikult võimekas Euroopa peab hakkama ennast kehtestama, kuigi praegu valitseb Brüsselis liidrite kriis.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma räägib Mart Normeti juhitudpodcast'is «Mis meist saab?» jõulupühade tähendusest kaasaja inimesele, usundiõpetuse vajalikkusest, enesearengust, palverännakust ja sellest, miks kaevikus ateiste pole. Sellega jõuab lõpulepodcast'i teine hooaeg.
Vaata uut video-podcastisiit

NAISTEJUTUD 438 Tõnis Milling: «Olin tüüpiline eesti mees, kes ei räägi. Ja see tõi kaasa…»

Mis on tõsine mure, mis puudutab väga paljusid, aga pahatihti maha vaikitakse?Vaata saadet, saad teada

Räägime üksildusest. See mure on palju levinum kui arvatakse, kuid sellele on ka rohtu. Tule meiega – tõenäoliselt puudutab see otseselt või väga lähedalt ka sind.

«Ma olen varasemalt selline tüüpiline eesti mees olnud. Arvasin, et mida vähem räägin, seda parem on,» tunnistab sündmustekorraldaja Tõnis Milling. Karismaatiline mees särab laval ja võidab südameid, ent avab ka enda haavatava poole. «Eks see on tulnud nõuka-ajast, kus polnud haigusi ega muresid ja kui millestki hakkasid sügavuti rääkima, siis sind pandi lõpuks hullumajja. Eks mina arvasin ka, et enda tervisest või sügavatest muredest rääkimine ei ole ok. Kuid siis sain aru – kui ma ei räägi, ei saa ma ka abi. Tegelikult iga asjaga on nii – kui räägid sellest, siis on ka lahendus palju lihtsam tulema!»

Täna teab Tõnis Milling, et tunnete maha vaikimine toob kaasa karmid tagajärjed – see kahjustab, lausa lõhub suhteid. Alguses tundub kinnise koore all hea turvaline, aga peagi on platsis haiget tegev üksildustunne. «Mina arvan, et see pole 60, vaid 100 protsenti inimesi, keda see tunne puudutab,» usub Milling. «Mina usun, et me kõik oleme üksildust kogenud. Üksildus pole haigus, see on täiesti normaalne tunne. Ja see puudutab inimesi igas vanuses. Iga päev tuuakse EMOsse kaks noorukit, kellel on enesetapuvigastused, see näitab, et ka tänapäeva noortel on ükslidusetunne väga metsik. Me oleme oma nutimaailmas väga sügavalt sees. Arvad küll, et oled väga seltskondlik, aga tegelikult viib see meid inimestest hoopis eemale!»

Aita leida üksilduse rohtu! Kirjuta, mida sina tegid, mis üksildust leevendas? Mida ette võtsid, kuhu läksid, mida muutsid, kuidas see mõjus? Lisa loole oma vanus ja saada see: digiajakirjad@postimees.ee Suur aitäh, et hoolid ja annad oma panuse! Kallistan.

Mida siis teha kui üksilduse tunne hinge rõhub? Kust leida üksilduse rohtu? Kõigest sellest me Tõnis Millinguga avameelselt räägime. Apotheka on võtnud üksilduse teema oma südameasjaks. Apotheka tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgub, et üksildus puudutab 60% inimesi ja sõltumata vanusest või soost. Üksildus on tunne, kus inimene pole suhetega rahul. Tema emotsionaalsed vajadused on rahuldamata. Peaasi.ee psühholoog Elina Kivinuk soovitab: «Mõelge sellest nagu näljatundest – kui kõht on tühi, tee võileib. Kui tunned end üksildasena, siis tuleb midagi oma suhetega ette võtta.» Üksildust ei tohi häbeneda, see ei tähenda läbikukkumist ja enamik inimesi on tegelikult tänulikud kui suhtlussooviga nende poole sirutud – ka nende üksildus leiab leevendust. Üksildus ei ole ainult vaimse tervise küsimus. See mõjutab inimeste sotsiaalset hakkamasaamist, õppimist, töötamist ja ühiskonnas osalemist, ehk meie kõigi ühiskondlikku toimimist. Kui üksildust märgata saab leida ka lahenduse, et selle murega mitte üksi jääda.

Abi leiadApotheka lehelt

Leia Tõnis Milling leheltpeoloog

Aitäh, et kuulad! Aitäh, et hoolid! Jaga kindlasti ka üksilduse rohtu, mis aitas sind! Kirjuta digiajakirjad@postimees.ee või otse Kristinkale.

Kõik saate "Naistejutud" osad saad järele kuulataPleierist
Leia meidinstagramist
Leia meidFacebookist
​Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

PÜHAPÄEVA STUUDIO >Kas Eestis on võimalik, et kõigil oleks hea elu? Stuudios on Urmo Kübar

Aasta alguses soovime ikka, et uus aasta tuleks hea. Kas Eestis on üldse võimalik, et kõigil inimestel oleks hea elu, sellest räägime mõttekoja Praxis tegevjuhi Urmo Kübaraga.

Saatejuht Ulla Länts.

RAUDSAARE DIALOOGID >Triin Katariina Tammert: Sõbrad küsisid, et kas ma läksin segi, kui kolisin Tallinnast Võrru?

Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.

Noorema põlvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba Võru elu põhjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ühtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega.

Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis Võrru. Katariina tema nimes on muide täiendus kirjanikunimena. Võite nüüd mõelda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega või Võru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates räägime.

Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi järgi «olla õnnelik ning elada täna, siin ja praegu head elu, iga päev». Kas ja kuidas on see võimalik Tallinna asemel Võrus ning talvises kaamoses, sellest räägime samuti.

Kuula Spotifys
​​KuulaApplePodcastis

SODIAAGISOSINAD(11.02-17.02): Peadpööritav päikesevarjutus läheneb: elu muutub peagi väga kiireks

Nädala alguses vaatavad horoskoobifanatt Dagmar Lamp ja astroloog Margit Korbe taevasse ning räägivad lahti, mida järgmised päevad meile toovad. Lõpetuseks tuleb ka sõnum tarokaardilt, mida sel nädalal silmas pidada.

Nädal viib välja päikesevarjutusse Veevalajas, mis toimub pingeaspektis elektrilise Uraaniga - kiired ja ootamatud muutused on vältimatud. Tutvume asteroidiga Amycus, mis võib viidata potentsiaalsele vägivallale. Nädalat tuleb toetama aga südant avama kutsuv Karikate äss.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

PEETRI PILK > Helena Tulve: see, mis inimesi lahutab, ei ole tõde

«Peetri pilk» on iganädalane saade, milles saatejuht Peeter vestleb külalisega aktuaalsetel teemadel. Vastavalt oma vaatevinklile võtab saatejuht ette selle, mis maailmas ja Eestis toimub ning räägib, kuidas tema sellest aru saab. Oma pilguga vaatab seda kõike ka saatekülaline.

Seekordses saates räägib orientalist ja usundiloolane Peeter Espak helilooja ja õppejõu Helena Tulvega tippmuusika ja -kultuuri rollist Eestis praegu, ajalikust ja ajatust ning tõe olemusest.

KuulaSpotifys
KuulaApple Podcastis

KESKTORMAJAD >Olümpia tegi Itaalia jalgpalli aul ja uhkusel tsirkust

«Kesktormajad» on Postimehe jalkasaade, kus räägitakse välismaa vutist sama kaootiliselt ja lustakalt, nagu ühele õigele kesktormajale kombeks. Räägime asjadest nii, nagu need on – ausalt ja ilustamata. Saadet teevad Postimehe spordiajakirjanikud Marko Susi ja TõnisGrepp, kuid vahel võib juhtuda, et nendega liitub keegi kolmas või isegi neljas. Saade on eetris igal teisipäeval!

Postimehe jalgpalliteemalise taskuhäälingu «KESKTORMAJAD» 65. episoodis arutlesid saatejuhid olümpia avatseremoonia üle, mis toimus Itaalia legendaarsel staadionil San Siro. Lisaks tuli teemaks Inglismaa jalgpall, kus Liverpooli ja Manchester City kohtumises toimus nii mõndagi huvitavat.

Saates tuli jutuks:
San Sirol toimunud tsirkust poleks võinud olla. Samas Itaalia vutilegendide austamine oli ilus!
Manchester City hoiab tiitliheitlust põnevana.
Kohtunike otsused Liverpooli ja Man City mängus – kas lollus või ausus?
Manchester United ja Chelsea jätkavad vägevalt.
Susi nõelus ennustusmängus vahe kinni!

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

VASTUVOOLU >Daniel Zaitsev: isa silme all EMil Eesti rekordi ujumine... see oli vägev!

Postimehes alustabujumispodcast «Vastuvoolu», mis rõhutab: püsige lainel! Saade ise teeb seda läbi suurepäraste saatejuhtide, sest mikrofoni ees on Pariisi olümpia 7. koha omanik KregorZirk ning Eesti juhtiv ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik Priit Aavik.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 11. episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks Eesti tipp-ujuja Daniel Zaitsev.
Saates puudutakse Zaitsevi karjääri, teekonda ja persooni mitme erinev nurga alt, ent hakatuseks meenutatakse detsembris Lublinis peetud EMi, kus sprinter saavutas 50 m liblikaujumiuses 5. koha.
Zaitsev oli eelujumises 22,41ga kuues, püstitas poolfinaalis 22,06ga Eesti rekordi (eelmine 22,15) ja sai finaalis 22,24ga viienda koha.
"Poolfinaali stardi eel olin väga närvis, aga suutsin end ikkagi kontrollida. Eriliseks tegid selle ujumise kaks asja - ujusin elu parima tulemuse ja esimest korda kinkisin isale EMi pileti ja ta nägi oma silmadega seda tribüünilt," meenutab Zaitsev.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Kuula Spotifys
​​Kuula Apple Podcastis

​

KULTUURIS KUUM: #143: KarolinJüriselt nõudis olümpiavõitja Erika Salumäe roll tõelist eneseületust

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» pöörab oma valgusvihu kõigele, mis kultuuris parasjagu suisa säriseb. Olgu selleks siis värskeim Eesti mängufilm, aasta oodatuim muusikasündmus või sõgedalt põnev teatrietendus mõnes Eesti teatris. Külas käivad põnevad kultuuritegelased, valdkonna spetsialistid ja loomeinimesed, keda ühendab armastus kultuuri vastu. Saadet juhivad Tuuli Põhjakas ja RalfSauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingut «Kultuuris kuum» külastas näitleja Karolin Jürise, kes oma senise karjääri kõige nõudlikumas rollis kehastus olümpiavõitja Erika Salumäeks suure-eelarvelises filmis «Meie Erika». Jürise räägib, kuidas peaks näitleja tajuma oma piire nii füüsiliselt koormavat osa mängides, mille põhjal ta oma rollivalikuid tegema on hakanud, kui palju ta suhtles filmiks valmistudes Erika Salumäega ning milliseid seoseid tekitas Erika Salumäe lugu tema enda tööga. Karolin Jürisega vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Kuula Spotifys
​Kuula Apple Podcastis

VARUPADRUN:Kuidas mõjutab sportlasi Eestis levinud «pane pea maha ja suru edasi» kultuur?

Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadrun» neljandas episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külaliseks Eesti koondise spordipsühholoog Kristel Kiens. Fookuses seega sportlaste peades toimuv.

«Varupadrunit» saab vaadata Postimehespordiveebis ja kuulata äpisPleier.

PARC FERMÉ:Toyotad jagavad Rootsis esikoha, Hyundail on kasutada jokker

Rallimaailm pakub igal nädalal jutupunkte, mida ei jõua lehe- või veebiveergudel pulkadeks lahti võtta. Olgu«ParcFermé» teie kaaslaseks rallirägastikus orienteerumisel!

Postimehe rallisaade «Parc Fermé» vaatas otsa sel nädalal algavale Rootsi MM-rallile. Kas Oliver Solberg jätkab võimsas hoos või kasutab Elfyn Evans ära parema stardikoha? Hyundai jokkeriks võib kujuneda Esapekka Lappi, kelle õlul on suured ootused. M-Sport ootab ka õnnestumist, kuid esiviisik tundub püüdmatu. Kas Romet Jürgenson ja Siim Oja tõusevad WRC2-arvestuses poodiumiheitlusesse? Saatejuhid on Karl Mihkel Eller ja Kauri Pannas.​​

​​​​​Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

OMA TUBA, OMA LUBA:6.12_Elu on kui keskkooli grupitöö

Mida teeb inimene kodus? Saates «Oma tuba, oma luba» räägivad Kristina, Triin ja Madis sekeldustest, õnnestumistest ja muidugi filigraansetest fopaadest, mis muidu koduseinte vahele jäävad. Kasulikud nõuanded kolmeltamatöörkodukoojalt ja külalisekspertidelt, serveeritult mahlases huumori kastmes!

Ja nii saigi taskuhääling «Oma tuba, oma luba» selleks aastaks läbi. Tänases osas vaatame tagasi möödunule ja nagu ikka jagame seda, mis nädala jooksul toimunud. Kuulajatel pole uusi osasid aga kaua oodata, kuna oleme tagasi juba uue aasta veebruaris. Igatsejad saavad seni kuulata meie eelmiseid osasid - ja neid on palju. Ilusat jõuluaega ja head uut aastat Triinu, Kristina ja Madise poolt!

Kõik podcasti "Oma tuba, oma luba" lood leiaddigiajakirjadest
Kuula kõiki podcasti "Oma tuba, oma luba" osipleierist
Kuula Spotifys
​Kuula Apple Podcastis

​CORNER 1:3 kurvi ette, 1 samm korraga – vestlus Kevin Korjusega

Ilmselt ei ole Eestis kuigi palju võidusõidufänne, kes ei oleks omal ajal jälginud või vähemalt kursis olnud Kevin Korjuse võidusõitja teekonnaga. Teekonnaga, mis viis ta läbi suurte võitude ja edu kardis ning erinevates vormelisarjades – sealhulgas Renault 2.0 sarja meistritiitlini – kuni flirtimiseni kuningliku vormel 1 sarjaga ning sealt edasi seiklusteni kereautode maailmas. Samas on ka selge, et midagi sellel teekonnal tähtedesse kirjutatud ei olnud. Ja kuigi Kevin peab ise üheks oma tugevuseks võimet mõelda mitu kurvi ette, oli tema karjäär üks pidev aga põnev ülesmäge rühkimine, kus homsed plaanid olid harva kindlad ja tänane tuli lihtsalt ära võita.

Kuidas nägi see põnev võidusõiduteekond välja aga Kevini enda silmade läbi? Saates juttu igastahes jätkub:
Millised olid suurimad tipphetked ning väljakutsed Renault 2.0, Formula Renault 3.5, GP3 ja muudes konkurentsitihedates vormelisarjades?
Milliste tulevaste F1-sõitjate vastu Kevin tol ajal võidu sõitis ning keda peab ta neist kõige andekamaks? Kes neist aga helistas ükskord Pirita rannas lesivale Kevinile, et võistlusolukorra eest vabandust paluda?
Milline oli Kevini aeg Lotus F1 tiimis reserv- ja testisõitjana ning kui lähedal oli ta tegelikult kuninglikku sarja jõudmine? Kuidas tundus aga esimest korda F1 autot testida ning suhelda tolleaegsete Lotuse põhisõitjatega?
Kuidas leidis Kevin edasi tee põnevasse kereautode ja kestvussõitude maailma, mis viis ta ühel hetkel samasse tiimi ka Marko Asmeriga? Ja kuidas kujunes välja Kevini praegune roll Peak Performance Managementi projektis, mille eesmärk on aidata mõni noor piloot lõpuks vormel 1-ni? Kui tõsiselt suhtub Kevin aga oma simracingu hobisse?

Need on vaid mõned sambad põnevas ja muhedas vestluses, mis on täis Kevini enda tähelepanekuid ja muljeid tema mitmekesise mootorisporditeekonna kohta ning mis muidugi liigub sujuvalt ka võidusõidu radadelt välja.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

NESTOR & KOPPEL: Nestor & Koppel 30.01.26 Nestor & Koppel 5.11 - Euroopasse tuleb rohkem curry ja chillit?!

Tänases osas saavad vastuse kolm küsimus:

• Kas Euroopasse tuleb rohkem curryt ja chillit?
• Kas nõukogude ehitamine toob suurema majandusliku rahulolu?
• Kas 150 eurot kuus aitab kaasa majanduskasvule?

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.

Kuula Spotifys
​Kuula Apple Podcastis

7 MEETRIT:Maarja Treiman, Daniela Tuusis, Balti mere liiga ja Taani dünastia jätk

​«7 meetrit» on Eestikäsipallipodcast, mis pommitab omaasjatundikkusega puruks ka kõige tugevamad väravavõrgud. Saatejuhid TaaviTibar ja MihkelJürisson võtavad vastavalt vajadusele pulkadeks lahti kas Eesti, Baltimaade või Euroopa tasandi. Või siis kõik kolm korraga. Käsipall on kiire ja kirglik mäng, «7 meetrit» samuti!

Eesti ainsa käsipalli-podcast’i «7 meetrit» järjekordses saates võtsid saatejuhid Taavi Tibar ja Mihkel Jürisson kokku viimased kaks nädalat käsipallis ning vaatasid ette tulevale. Saate külaliseks olid naiste koondislased ja meistriliiga resultatiivseimad pallurid, Mistra mängijad Maarja Treiman ja Daniela Tuusis.

Saadet alustati Risto Lepa võimalikust tagasitulekust käsipalliplatsidele ning seejärel tutvuti lähemalt saatekülalistega. Mis ja kes naised käsipalli juurde tõid, millised on nende suurimad saavutused ja kas Maarjal ja Danielal on ka omad rutiinid või ebausud?

Järgmises osas vaadati tagasi äsja lõppenud meeste Euroopa meistrivõistlustele. Mis võis olla Prantsusmaa ärakukkumise taga, kas keegi üldse suudab kunagi Taanit peatada ning millised kadestamisväärsed numbrid saame EM-i viimasest päevast välja tuua?

Edasi vesteldi Treimani ja Tuusisega pikemalt Mistra võimsast hooajast, kus kõik vastased on alistatud keskmiselt 15 väravaga. Kuidas sellises olukorras üldse leida motivatsiooni, et järgmisele mängule minna?

Loomulikult vesteldi ka eesootavast suuremast väljakutsest, kui 20.-22. veebruar Läti ja Leedu naiskondadega vastamisi minnakse.

Lõpetuseks vaadati üle eelmiste nädalate tähtsamad tulemused meeste meistriliigast ning loomulikult kuulusid saate minutid esiliigale.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

VABA AKADEEMIA:Laur Järv: «Ämber, lift ja tulemüür – mõtteeksperimentide rollist füüsikas»

30. jaanuaril on Vabal Akadeemial külas Laur Järv, kes räägib seekord mõtteeksperimentide rollist füüsikas.

Galilei langevad kehad, Newtoni ämber, Einsteini lift ning tänapäeva teoreetikute vaidlusküsimus mustade aukude tulemüür on mõned näited, kus füüsika arengule olulised ideed on sündinud kujutletud, mitte tegelikult läbi viidud eksperimendist. See ajendab mõtisklema, kas ja kuidas on võimalik, et kujutlusvõime saab ilma uute empiiriliste andmeteta viia uute teadmisteni empiirilise maailma kohta? Üleüldse, mil määral teadmine füüsilise maailma põhialuste kohta võiks olla tuletatav puhtast mõtlemisest?

Kuula Spotifys
​Kuula Apple Podcastis

VAHETUND TARTU POSTIMEHEGA:Räägime Sõpruse sillast. Tule taevas appi!

«Vahetund Tartu Postimehega» on iganädalane taskuhääling Tartu kuumimatest teemadest, kus saavad sõna meie allikad ja ajakirjanikud.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad Jüri Saar ja Rannar Raba linnaliiklusest.

Esmalt pälvib ajakirjanike tähelepanu hiljuti laiemale avalikkusele teatavaks saanud tõsiasi, et renoveeritava Sõpruse silla sõidurajad saavad olema sedavõrd kitsad, et seal tuleb autodele ja bussidele ajutise lahendusena kehtestada piirkiirus 30 kilomeetrit tunnis. Kas sellise raha eest selline tulemus on ikka vastuvõetav?

Lisaks tuleb juttu Jüri Saare eksperimendist, kus ta tegi ringlusratta sadulas tiiru lumistel rattateedel. Kuivõrd vastab tegelikkusele jutt Tartust kui aastaringsest jalgrattalinnast?

Kuula Spotifys
​Kuula Apple Podcastis

PÄRNU POSTIMEESSõnu ei söö. Rein Veidemann: Rääma agulist on tänu sillale saanud osa kesklinnast

Siit kanalist leiad Pärnu Postimehe uudiste kokkuvõtte "Lühidalt", arutelusaate "Sõnu ei söö" ja ajaloohõngulise meelelahutussaate "Kurioosum".

Pärnust Räämalt pärit kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann peab oma sünnilinnast tänini väga lugu. Ta mainib, et ei tea ühtegi teist kirjanikku, kes oleks nii palju Pärnust kirjutanud.

Pärnu linna vapimärgi pälvinud kuulsal pärnakal terendab tänavu sügisel 80. sünnipäev ehk jõuab vanuse poolest järele oma heale sõbrale, samuti Pärnust pärit kirjandusteadlasele ja luuletajale Jüri Talvetile.

Kõrgele eale vaatamata on Veidemann tänini terava sõnaga ja suutis oma väljaütlemisega samasooliste paari osalemisest isadepäeva telesaates tekitada ühiskonnas tugeva arvamustetormi. See maksis talle koguni koha rahvusringhäälingu nõukogu esimehena.

Rääma linnaosas sündinuna leiab ta, et see kunagine agul saab nüüd tänu hiljuti valminud sillale täiesti uue hingamise. Samuti palub ta kirglikult, et las selle nimeks olla just Rääma sild.

Saatekülalist usutles Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Raido Keskküla.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

KUULA KA VANEMAID PODCASTE:

KES ME OLEME? KUST ME TULEME?:Arheloog AivarKriiskaga räägimeinimasutustuse august Eestis 2000-1000 a eKr.

Postimehe uudistetoimetajaAimarAltosaar uurib koos Eesti geneetikute, ajaloolaste ja kultuuriteadlastega, kuidas on inimkond kujunenud ning mida on teada Eesti alade varase ajaloo kohta.

Kaks tuhat kuni tuhat aastat eKr oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast eKr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel eKr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligikaudu 1200 a eKr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikemaajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

KVALITEETMINUTID: Sujuv pensionile minek – kuidas seda targalt korraldada?

«Kvaliteetminutid» on saade vanadusest, aga mitte ainult. See on saade hoolivusest ja austusest, kogukonnas elamisest ja ühiskonna kestma jäämisest.

-Pensionile jäämine ilma pingeta: kas see on võimalik?
-Targalt pensionile – rahul nii töötaja kui tööandja
-Pensionile astumine sammhaaval: praktilised kogemused ja nõuanded

Pensionile jäämine ei pea olema järsk ega stressirohke hetk elus. Tegelikult võib see olla rahulik ja läbimõeldud protsess, mis pakub kindlust nii töötajale kui tööandjale – kui ainult aegsasti tegutseda.

Selles saates räägime, kuidas saab pensioneerumine toimuda sujuvalt ja mitme aasta jooksul, nii et mõlemad osapooled – inimene ja organisatsioon – tunnevad end toetatuna ja rahulolevana. Toome näiteid elust enesest ning arutame, millised lahendused päriselt töötavad.

Stuudios on:
🎙️ Tiina Tambaum – Haapsalu Kolledži magistrikava «Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas» kuraator
🎙️ Kadri Englas – Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhataja
🎙️ Aina Tõnutare – sama keskuse õenduse juht ja magistriõppe tudeng

Jutulõnga kerivad Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla

UKRAINA SÕJA AUDIOBLOGI: Sõjavangi sattunud vene soldatid süüdistavad propagandat

Raadio- ja teleajakirjanik Madis Kimmel viibis koos operaator Ivar Heinmaa ning neid nõustanud Eesti kaitseväe endise juhataja, nüüd ajakirjanikutöösse sukeldunud kindral MartinHeremiga juulis Ukrainas. Reisi käigus talletati materjali Ukraina sõjast ning ühtlasi valmib peagi kaheosaline dokumentaalsari. Ent Kuku kuulajatel ja Postimehe lugejatel avaneb võimalus nähtust-kuuldust vahetult osa saada 18-osalise audioblogi vahendusel, mis on kuulatav nii raadioeetris kui ka Postimehe veebis.

Aeg on teha kokkuvõtteid ja asuda koduteele. Ants, Kassike ja Jõgeva ehk Martin Herem, Ivar Heinmaa ja Madis Kimmel võivad kolmest nädalast sõdivas Ukrainas olla küll väsinud, kuid kogutud materjal ja saadud info viitavad edukale käigule.

Viimasel päeval kohtuvad Ants ja Jõgeva ka prokuröriga, kes kuulab üle vene sõjavange. Juttu tuleb viimaste motivatsioonist ja usust, mida sisendab tiblade propaganda. Samal ajal teeb Kassike tööd – ta filmib Kiievi linna ja kogeb õhuhäiret.

PRESSISEKTOR:EOK otsustas, kes kui palju raha saab. Gerd Kanter selgitab, kuidas kõik käis

«Pressisektor» on Postimehe spordisaade, kus räägitakse Eesti ja maailma tippspordist nii, nagu spordist rääkima peab - särtsakalt ja otsekoheselt! Värske saade igal neljapäeval.

Postimehe spordisaade «Pressisektor» võtab kokku spordinädala, kus kõneainet pakkusid korv- ja jalgpall, aga ka iluuisutamine, vormel 1 ning Eesti suusatamise dopingulood. Saatejuhid on ajakirjanikud Jarmo Jagomägi ja Ott Järvela.

Kuula Spotifys
​​Kuula Apple Podcastis.