EKP nõukogu

EKP nõukogu on EKP tähtsaim otsuseid tegev organ. Nõukogusse kuuluvad kuus EKP juhatuse liiget ja euroala liikmesriikide keskpankade presidendid.

Ülesanded

• võtta vastu EKP-le ja eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid;
• kujundada euroala rahapoliitikat. See hõlmab otsuseid, mis on seotud rahapoliitiliste eesmärkidega, baasintressimääradega ja valuutareservi eraldamisega eurosüsteemile, ning nende otsuste rakendamiseks vajalike suuniste kehtestamist;
• EKP järelevalveülesannetega seoses vastu võtta otsuseid üldraamistiku kohta, mille alusel tehakse järelevalveotsuseid, ning vastuväidete mitteesitamise menetluse raames vastu võtta järelevalvenõukogu esitatud lõplikud otsuste eelnõud.

Istungid ja otsused

EKP nõukogu istungid toimuvad tavapäraselt kaks korda kuus. Nõukogu hindab majanduse ja rahanduse arengut ning võtab iga kuue nädala tagant vastu rahapoliitikat käsitleva otsuse. Teistel istungitel arutab nõukogu eelkõige EKP ja eurosüsteemi muude ülesannete ning kohustustega seotud küsimusi. Et tagada rahapoliitika ja muude ülesannete lahusus järelevalveülesannetest, arutatakse järelevalveküsimusi eraldi istungitel.

Rahapoliitilisi otsuseid selgitatakse üksikasjalikult iga kuue nädala tagant toimuval pressikonverentsil. Seda juhatab president, keda abistab asepresident.

Peale selle avaldab EKP enne iga järgmist rahapoliitikaistungit korrapäraseltülevaateid EKP nõukogu eelmistest rahapoliitikaistungitest.

Vaata lähemaltühtse järelevalvemehhanismi otsustusmenetluste kohta.

Kuidas roteerub hääleõigus EKP nõukogus?

Pärast Leedu ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2015 käivitus süsteem, mille kohaselt EKP nõukogusse kuuluvad keskpankade presidendid kasutavad oma hääleõigust kordamööda.

Artiklis selgitatakse, miks süsteem on kasutusele võetud ja kuidas see toimib.

Kõik selle jaotise teemad