Vn 1990 27. päiväl heinkud Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudesNSTÜ:späi . Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.
Valdkundan edeližed Konstitucijad (vaug .: Канстытуцыя ,ven. : Конституция ) oliba vahvištadud vozil 1918 (pordaigaline), 1919, 1927, 1937, 1978. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii[ 3] [ 4]
Vaugedvenäman reljefan kart (2010) Vaugedvenäma om mavaldkundröunoišVenämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km),Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km),Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km),Litvanmanke (640 km) daLätänmanke (161 km) lodehes. Ühthine röunoiden piduz — 3642 km[ 5]
Reljef om tazo da sijidmesokaz . Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omS'viataja (Pühä) Hara -kukkaz (345 m) päivlaskmpoleheMinskaspäi .
Znamasižed joged omaDnepr senPripäc' -,Sož - iBerezin -ližajogidenke,Päivlaskmaine Dvin ,Nämun iPäivlaskmaine Bug . Severz'-se kanaloid ühtenzoittas jogid. Enamba kümned tuhad järvid, kaikiš surembad omaNarač (80 km²) iAsveiskaje järv (53 km²). Polesje om järed sokaz tahond Vaugedvenäman suves.
Londuseližed pävarad omakaliisol ,keitandsol ,mec (territorijan 38,8 % vl 2010),turbaz ; toižed varad —kivivoi ,londuseline gaz ,granit ,dolomit ,mel ,gravii ,letked ,saved .
Vaugedvenäman ohjastusen pert'Minskas om parlamentan alakodin-ki ištundoiden sija, vn 2007 heinku Vaugedvenäma om unitarineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (vaug .: Прэзідэнт Рэспублікі Беларусь ,ven. : Президент Республики Беларусь ). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. Prezident voib säta da panda väghe käskusid.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (vaug .: Нацыянальны сход ,ven. : Национальное собрание ). Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund (vaug .: Савет Рэспублікі ,ven. : Совет Республики ) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ kahesad ristitud prezident paneb radsijha). Alakodi om Ezitajiden Kodi (vaug .: Палата прадстаўнікоў ,ven. : Палата представителей ) 110 ühtnijanke. Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot.
Nügüdläine prezident omAleksandr Lukašenko . Hän radab vn 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo kudenz' strok faktižikš. Järgenduseližen kerdan änestihe prezidentad vn 2020 9. päiväl elokud, Lukašenko sai 80,1 % änid (vl 2015 — 83,5 %). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad (miše eile ühten aigan prezidentan valičendoiden kampanijanke) oliba vn 2019 kül'mkus: üläkodihe 7. päiväl, alakodihe 17. päiväl (7. kucund).Roman Golovčenko radab päministran vn 2020 kezakun 4. päiväspäi.
Kacu kirjutuz:Vaugedvenäman administrativiž-territorialine jagand .
Vaugedvenäma jagase kudeks agjaks (vaug .: вобласць ,ven. : область ) da pälidnan territorijaks (Minsk ). Agjad alajagasoiš 118 rajonaks (vaug .: раён ,ven. : район ) da kümneks lidnaks agjan alištusenke (vaug .: горад абласнога падпарадкавання ,ven. : город областного подчинения ). Minsk da erased (viž) lidnad agjan alištusenke alajagasoiš lidnrajonikš, mugomid om 24. Agjoiden rajonad alajagasoiš 1295 küläkundaks, 102 lidnankundaks da 90 žilonkundaks.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 9,467,000 ristitud[ 6]
Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemine):vaugedvenälaižed — 83,7 %,venänikad — 8,3 %,pol'šanmalaižed — 3,1 %,ukrainalaižed — 1,7 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.
Uskondan mödhe (2011):ortodoksižed hristanuskojad — 48,3 %,katolikad — 7,1 %, toižed uskojad — 3,5 %, religijatomad — 41,1 %.
Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha):Gomel' ,Mogilöv ,Vitebsk ,Grodno ,Brest . Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas. Nell' eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).
Vaugedvenäma om šingotai agrariž-industrialine valdkund, keskmäižen šingotesen, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Valdkundaline ičezkaluišt jätktab dominiruindad ižanduses nevondkundaližes aigaspäi. Vl 2024 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli 73,1 mlrd. US$ ekvivalentas (85. sija mail'mas; US$8,008 ühtele hengele, 91. sija) vai 293,1 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (65. sija; US$32,098 ühtele hengele, 62. sija). Industrijan päsarakod oma transportine mašinansauvomine (sured i järgeližed jüguavtod, traktorad, motociklad), koditehnikan tehmine (vilugoitimed, astjoiden pezendmašinad), kivivoin ümbriradmine, himine sarak (sintetižed kuidud, heretused), tekstiline, kaivuztegimišt (kaliisol, kivivoi), maižandusen produkcijan pästand (vill', kartohk, sahar, maplodud, lehmänliha, maid, pölvaz). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 8,1 %, tegimišt 40,8 %, holitišiden sfer 51,1 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2015 andmused): maižanduz 9,7 %, tegimišt 23,4 %, holitišiden sfer 66,8 %.
Vl 2009 valdkundan päeksport olikivivoin toštmižeksport (34 %),söndtavarad (sagud ,maid ,argvoi ,lehmänliha ,sahar , kaik om läz 10 %),likkuimed da niiden palad (traktorad dajüguavtod , 9 %),heretused (mineraližed da organižed, 8 %), himižen tegimišton produkcii (8 %); toine eksport olisobad (läz 5 %),teraz (2 %),šinad (2 %),vilugoitimed (1 %),mebel' (1 %). Importan tavarad oma kivivoi i londuseline gaz, tehnik i mašiništ, himikatad, söndtavarad, metallad. Vl 2017 import ületi eksportad läz kümnendeshe. Vl 2021 irdpol'žen torguindan päižed partnörad olibaVenäma (Vaugedvenäman eksportan 45,7 % i importan 54,5 %),Ukrain (eksportan 13,7 % i importan 3,9 %),Kitai (eksportan 2,8 % i importan 9,4 %),Pol'šanma (eksportan 5,7 % i importan 4,9 %),Litvanma (eksportan 5,1 % i importan 2,9 %),Saksanma (Vaugedvenäman eksportan 2,7 % i importan 4,7 %).
Ripmatomuden pert'kulu (
Палац Незалежнасцi ) om valdkundan Prezidentan oficialižeks rezidencijaks,
Minsk , heinku 2018
Vaugedvenäman Ülembaine Käskuzkund (Minsk, keväz'ku 2020)
Vaugedvenäman Konstitucine Käskuzkund (Канстытуцыйны суд Рэспублікі Беларусь ), Minsk, eloku 2019
Vaugedvenäman Tazovaldkundan Nacionaline bank (keskuzbank,Нацыянальны банк Рэспублікі Беларусь ), Minsk, eloku 2019
Vaugedvenäman Röunantagaižiden azjoiden ministruz (Міністэрства замежных спраў Рэспублікі Беларусь ), Minsk, eloku 2019
Vaugedvenäman Nacionaline kirjišt (Нацыянальная бібліятэка Беларусі ), Minsk, eloku 2009
Nened valdkundaližed praznikad oma lebupäivikš Vaugedvenämas.
.svg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
