Vanadijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha 23 0
V 50,9415 Vanadii
Vanadii (V —vanadium latinan kelel) om 23nz' himine elementhimižiden elementoiden periodižes tabludes . Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas, VB), tabluden nelländes periodas.
Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Kaks'kümnenz' element Man kores levigandusen mödhe (0,016 % massha kacten), mülündmär Man valdmeres om 3⋅10−7 %. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijad ezmäižen kerdan vl 1801. Ročine Nil's Sefström-himik avaiži metallad tošti vl 1830 raudkivendos. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuiženVanadís -nimen mödhe («Vanoiden tütär»). Britanine Genri Enfild Rosko-himik sai vanadijad metalližes nägus ezmäižen kerdan vl 1867 vanadijan hloridan (II) endištusel vezinikan abul. Sadas raudkivendon ümbriradmiženke tobjimalaz. Kaikiš suremb vanadijan keskmäine pala om gabbro- i bazal't-kivisuguiš (230..290 g/t).
Vanadii i kaik sen ühtnendad oma toksižed.
Vanadii om plastine hobedaižhahkmetall , kudamban irdnägu lujas koskubterashe . Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel. Irdpol'ne muju rippub hapandusen kerthen sanktusespäi.
Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2183 K (1910 C°). Kehundlämuz — 3680 K (3407 C°).
Londuseline vanadii kogoneb kahtesizotopaspäi :50 V (0,25 %, T½ — 1,5 × 1017 vot) i stabiline51 V (99,75 %). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke, niiden viž izomärad oma löutud. Kaikiš hätkemb om49 V-izotop 329 päivest pol'čihodamižen pordonke, sid'48 V (T½ =15,97 päivest) i vanadii-47 (32,6 minutad).
Metall om seižuimerivet , muiktusiden segoitesid i gidrohapandusid vaste. Muigotandmärad: +5..+2 i 0 tobjimalaz, mugažo voib olda +1, −1 i −3. Sädab hapandusid i galogenühtnendoid, vanadijan muiktust,klatratoid vedenke (akvakompleksoid).
Ottas kävutamižhe avaros kovitamharaudan ühthesuladusid, tehtas instrumentid i likutimiden tulkmid. Kävutadas vanadijan hapandusid rikmuiktusen tehmižen katalizatoraks, akkumulätoriden elektrodikš, veden tegimištoližen termohimižen palastusen täht.
