Ulanbatar (mong.:Улаанбаатар [ʊɮɑːŋ.bɑːtʰɑ̆r] «rusked bagatir'», veroližel kirjkelel:Ulaganbagator) omMongolijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen i tedon, politikan i ižandusen keskuz, järed transporttesol'm, om alistadud tazovaldkundan tobmudele oikti.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Tuul-jogen (mong.:Туул гол,Selengan oigedpol'ne bassein) i sen koumen oiktan ližajogen randoil, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bogd Han Uul-pühämägi (2256 m) mülüb lidnha, om sen suvipalaks i kaikiš korktembaks čokkoimeks. Ulanbatar röunatabTuve-agjal kaikiš polišpäi.
Mägiklimat om teravan kontinentaližen pirdoidenke, päivoikaz, kezal eriližešti. Tal'v om vilu lujas da kuiv. Voden keskmäine lämuz om +0,2 C° (kaikiš vilumb pälidn mail'mas), kezakun-elokun +16,5..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −16,3..−21,3 C°. Ekstremumad oma −43,9 C° (viluku) i +39,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,3 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −0,2 C°). Ei voi olda sulasäd vilukus (maksimum 0 C°). Paneb sadegid 273 mm vodes, kezakus-elokus tobjimalaz (47..74 mm kus), kuiv sezon oleskeleb redukus-sulakus (2..9 mm kus). Paneb lunt 62 päiväd vodes keskmäras, paneb sidä kaikil kuil päiči kezakud-elokud. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 43..50 % röunoiš sulakus-kezakus, 68..75 % kül'mkus-uhokus, 56..61 % toižiš kuiš.
Lidn tazovaldkundan alištusenke i Mongolijan region, sen territorii kogoneb koumes erigoittud palaspäi. Ned anklavad oma ümbärtudTule-agjal, üks' röunatabHentii-agjanke mugažo.
