Uagadugu (franc.:Ouagadougou [waɡaduɡu], lühüdasOuaga) omBurkina Fason pälidn da kaikiš suremb lidn.
Eländpunkt mainitase 15. voz'sadaspäi. Se oli Mosi-imperijan pälidnaks vspäi 1441, om sen imperatoriden kaikenaigaižeks pälidnaks vspäi 1681. Francijalaižed kändiba Uagadugud Francine Ülävol't-kolonijan administrativižeks keskuseks vl 1919. Raudte tuli lidnha Kot d'Ivuaraspäi vl 1954.
Uagadugu šingotase tekstiližel (puvillan puhtastand) i sömtegimištol (risan puhtastandan, arahis-, karite-pähkmiden i lihan ümbriradmižen edheotandad). Kengiden fabrik, šintegim,cementan tegim,velosipedoiden imotocikloiden ühthekeradamine. Järed LEK radab lidnas.
Lidn sijadase platol valdkundan keskuzpalas, 305 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudte jagab lidnad pohjoižeks i suveks.
Klimat om räk pol'kuiv,tropižen kaks'sezonižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +28,4 C°, kaikiš räkembad kud oma keväz'ku-semendku i reduku (+29..+33 C° keskmäras), vilumbad tal'vku i viluku (+25 C°). Ekstremumad oma +9 C° i +46 C°. Paneb sadegid 744 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (8 mm pordos).
Lidn jagase videks rajonaks (franc.:arrondissement). Rajonad alajagasoiš 30 sektoraks, sektorad — ümbrikoikš.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 1 626 950 ristitud 219 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik koume millionad eläjid om ezilidnoidenke 2805 km² pindal (2019), valdkundan seičemendez.
Universitet Džozef Ki-Zerbon nimed[1] radab lidnas (franc.:Université Joseph Ki-Zerbo, edel 2015. vot Uagadugun universitet, alusenpanend 1974, 40 tuh. üläopenikoid vl 2010), mugažo kaks' tošt universitetad oma avaitud.
Uagadugun rahvahidenkeskeine lendimport[2] Toma Sankaran nimed (OUA / DFFD, 600 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan keskuzpalas, sišpäi om pol'tošt kilometrad bizneskeskushepäi. MugažoAÜV:oiden sodaväged kävutadas lendimportan pol't lendamha susedvaldkundoihe. Uden lendimportan (Uagadugu-Donsin) sauvondan ezmäine jono mäni vozil 2013−2018 35 km pohjoižpäivnouzmpolehe lidnaspäi heitmaha lendimiden mahalaskendad lidnan keskusespäi, planiruihe vaumita sauvondad voden 2021 lopule, sid' sirtihe sauvomižen lopindad vodele 2025.
- ↑Universitetan Džozef Ki-Zerbon nimed sait (ujkz.bf).(fr.)
- ↑Uagadugun lendimportan sait (ouagadougou-aeroport.bf).(fr.)(angl.)
