Tuvalu sijadase ühtennimižen sarišton nelläl sarel da videl atollal, suvipoleheekvatoralpäi. Sarišton piduz lodehespäi suvipäivnouzmha om 595 km. Sariden pind om vaiše 26 km², no atolloiden südäipohtiden pind om 494 km². Kaikiš suremb omVaitupu-atoll (5,09 km²), kaikiš penemb —Niulakit-atoll (0,4 km²).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi tahoNiulakit-atollal, 4,6 m valdmeren pindan päl. Jogid eile olmas.
Klimat om valdmerinetropine mussonine. Voden jokstes lämuz om +26..+32 C° röunoiš. Paneb sadegid 3000..4000 mm vodes, nece om enamba mi susedvaldkundoiš. Vodes om kaks' sezonad: neps (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Murendajadtropižed ciklonad oma paksud, ned kuctasližavezid.
Londuseline pävara omkala. Ei löudand tarbhaižid kaivatusid.
Tuvalun parlamentan da ohjastusen sauvuzFunafutiš, vn 2012 sügüz'ku
Ohjandusen form om unitarinekonstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Sikš ku om vähä ristituid, ka partijoid eile olmas.
Valdkundan monarh omKarl Koumanz'. Hän om valdkundan pämez', no valdatused oma väges vaiše konz hän om Tuvalun röunoiš. Konz monarhad eile valdkundan röunoiš vai hän om ravaz, ka jenaral-gubernator (angl.:Governor-General of Tuvalu) om valdkundan pämez'. Kunigaz valičeb händast nelläks vodeks päministran nevondan mödhe. Ku ei voind valita päministrad (angl.:Prime Minister of Tuvalu) hätken, ka valdkundan pämehele sab pästta parlamentad radmaspäi. Päministr vahvištab ohjastusen ministrid. Kaik ministrad oma parlamentan ezitajad. Voib olda olmas ministrid penemb mi koumandez parlamentan ezitajiden verdaspäi. Hö ühtetas radsijid, nügüd' om ühesa ministrust Tuvalus.
Tuvalun parlament om üks'kodine (tuvalun kelel:Palamene o Tuvalu,angl.:Parliament of Tuvalu) 12 ühtnijanke da sen enamba (järgkerdan valitihe 16 ühtnijad). Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Änestusen oiktuz om kaikuččel ristitul vanhemba 21 vot.
