Turkanma vaiTurcii (turkan kelel :Türkiye [ˈtyɾcije]), täuz' oficialine form —Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund (turk .: Türkiye Cumhuriyeti [ˈtyɾcije d͡ʒumˈhuɾijeti]), om valdkundAzijan suvipäivlaskmas, paloinEvropan suvipäivnouzmas (20 % eläjid da 3 % territorijad). Pälidn omAnkar , kaikiš suremb lidn —Stambul .
Vspäi 1952 valdkund omPAKO:n ühtnijaks. Om associacijoišEÜ:nke vspäi 1964, kandidat ühtnemha sihe vspäi 2000.
Anatolijan pol'sar' oli amuižiden kul'turoiden i valdkundoiden äjuden kätkeks. Nügüdläižen Turkanman territorii mülüb muga nimitadud «kazvateližhe pol'kuhu», kudambas amuižiden ristituiden päličmänend tegihe sömän keradamižespäi kul'turižen manradandannoks. Läz 10,5 tuhad vozid tagaz kaikiš amuižemb tetabišpäi lidnanvuitte eländpunkt oli — Čatal-Gujuk Turkanman suvipäivlaskmas. Nened valdkundad mülütiba regionan territorijad ende:Hettan car'kund ,Assirii ,Urartu ,Sur' Armenii ,Gruzii (Kolhid i Iberii),Persijan imperii ,Rimalaine imperii ,Vizantii .
VägekazOsmanan imperii oti Turkanman territorijan päpalaks hätken aigan (14. voz'sadan zavodind —Ezmäine mail'man soda ). Imperii vedi anastajid sodoid Evropanke, Venäman imperijanke i araban mail'man heimoidenke, no sen tobmuz ei olend lujaks anastadud territorijoil paksus.
Nügüdläižen valdkundan aluz om pandud tazovaldkundaks vn 1923 29. päiväl redukud Ottomanan imperijan jagon satuseks sen kilan jäl'ghe Ezmäižes mail'man sodas vl 1918. Turkanman rahvaz vedi joudutajad sodad, monarhii oli tühjitadud, i kibukaz ristitišton vajehtuz tegiheGrekanmanke . Udessätud valdkund mülüti Frakijan päivnouzmad, Anatolijan pol'sart kogonaz i Armenijan mägištod.Toižen mail'man sodan aigan Turkanma oli gitleranvastaižen koalicijan poles, tedoti sodad Germanijad i Japonijad vaste vn 1945 uhokus.
Vll 1960, 1971 i 1980 sodakukerdused tegihe valdkundas, vn 2016 heinkus — sodakukerdusen naprind. Vn 1974 heinkuspäi Turkanma okkupiruibKipran pohjoižpalad. Ühtneb sodahaSirijad vaste vn 2012 redukuspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (turk .: Anayasa ) oli vahvištadud vl 1876. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[ 2] [ 3]
Turkanman topografine kart (2005) Turkanma otabAnatolijan pol'sart da paloinArmeništ mägištod .
Turkanma om mavaldkundröunoišGrekanmanke (röunan piduz — 192 km) daBolgarijanke (223 km) päivlaskmas,Gruzijanke (273 km),Armenijanke (311 km),Azerbaidžananke (17 km) daIrananke (534 km) päivnouzmas,Irakanke (367 km) daSirijanke (899 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištabMustmeri , suvižed randad —Keskmeri , päivlaskmaižed randad —Egeine meri daMramormeri . Ühthine randanpird — 7200 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omArarat -mägi (5166 m).
Londuseližed pävarad omakivihil' ,metallad (raudkivend ,vas'k ,kuld ,hrom ,magnii ,artut' ,barii ,stroncii ),antimonii ,bor ; toižed varad —mramor ,mouckivi ,perlit ,korund ,jartal' ,saved , väghinemahuz ,gidroenergii .
Turkanman nügüdläižen parlamentan pert'Ankaras , vn 2007 heinku Ohjandusen form om unitarine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (turk .: Cumhurbaşkanı ). Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Parlament-žo valičeb ohjastusen (turk .: Bakanlar Kurulu ) ministrid ičeze ühtnijoišpäi. Vl 2018 päministran (turk .: Başbakan ) radnikuz om tühjitadud vn 2017 referenduman rezul'tataks. Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pämehišt.
Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim (turk .: Türkiye Büyük Millet Meclisi — TBMM ) vai muite Suim (Medžlis) (turk .: Meclis ) 550 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Partijoiden äniden barjer om kümne procentad putumha parlamentha.
Valitihe prezidentad kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas vn 2014 10. päiväl elokud, edel sidä parlament valičeli händast. Prezidentan edelstrokuižed i parlamentan järgeližed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl kezakud. Nügüdläine prezident omRedžep Tajip Erdogan vn 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79 %, vl 2018 — 52,59 %), edel necidä radnikust radoi päministran vspäi 2003.
Kacu kirjutuz:Turkanman administrativiž-territorialine jagand .
Turkanma jagase kahesakümneks ühteks agjaks (üks'luguturk .: il ). Agjad alajagasoiš 957 rajonaks (üks'luguturk .: ilçe , vl 2013). Äjad rajonad alajagasoiš lidn- da küläkundoikš (üks'luguturk .: belediye ). Lidnad kogotas fartaloišpäi (üks'luguturk .: mahalle ).
Ühtenzoittas mugažo valdkundan agjoid seičemehe statistižhe regionha.
Turkanmas elädasturkad (70..75 %),kurdlaižed (19 %) da toižed rahvahad (7..12 % vl 2016). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 76,667,864 ristitud[ 4]
Uskondan mödhe:islamanuskojad — 99,8 % (sunnitad tobjimalaz), toižed uskojad i religijatomad — 0,2 % (hristanuskojad ijudaistad päpaloin).
Turkanman kuz' lidnad-millionerad (vl 2012[ 5] Stambul ,Ankar ,Izmir ,Burs ,Adan ,Gaziantep . Lidnalaižiden pala om 76,1 % (2020).
Turkanma om šingotadud valdkund diversificiruidud ekonomikanke, mülütadas «uded industrialižed mad»-gruppha. Valdkund rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli 1,34 trln. US$ ekvivalentas (17. sija mail'mas; US$15,666 ühtele hengele, 64. sija) vai 3,46 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (12. sija; US$40,283 ühtele hengele, 54. sija). Giperinfläcii om ekonomikan kaikenaigaižeks problemaks (53,8 % vl 2023), no kacmata sihe ižanduz šingotihe teravas hätken aigan. Industrijan päsarakod oma mašinansauvomine i avtosauvomine, turizm, tekstiline, elektrotehnine, sauvond, laivansauvomine, kaivuztegimišt (raudan, vas'ken, kivivoin i boran samine), raudan metallurgii, sömtegimišt, produkcijan sodakaičendan täht tehmine, puvillan kazvatuz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 6,8 %, tegimišt 32,3 %, holitišiden sfer 60,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2021: maižanduz 16,7 %, tegimišt 27,1 %, holitišiden sfer 56,2 %.
Valdkundan päeksport om erazvuiččedsobad (läz 20 %),elektromašiništ dakoditehnik (läz 15 %),avtod dajüguavtod dai niiden varapalad (11 %),raud dateraz (7 %); toine eksport —söndtavarad (5 %),kivivoi (3 %),kuld (2 %),šinad (1 %),cement (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, transportmašiništ, pol'fabrikatad, poltuz, himižed substancijad. Vl 2024 import ületi eksportad läz koumandeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2024) omaEÜ:n valdkundad (Turkanman eksportan 41,5 % i importan 32,1 %, Saksanma, Francii i Italii päpaloin),Venäma (eksportan 5,0 % i importan 12,8 %),Kitai (importan 13,1 %),Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 6,2 % i importan 4,7 %),Sur' Britanii (eksportan 5,8 %),Irak (eksportan 3,3 %),Šveicarii (importan 3,2 %).
Prezidentan i hänen kabinetan (ohjastusen, ministrišton) kompleks
Ankaras vl 2016 (
Cumhurbaşkanlığı Külliyesi , kuvan keskuses i oiktalpäi). Prezidentan Nacionaline kirjišt (
Cumhurbaşkanlığı Millet Kütüphanesi ) mülüb sihe mugažo
Röunantagaižiden azjoiden ministruz (uz' sauvuz, Ankar, reduku 2013)
Turkanman Konstitucine Käskuzkund (Ankar, reduku 2020)
Turkanman Nevondkund nacionaližes varuitomudes (Milli Güvenlik Kurulu ), Ankar, uhoku 2014
Turkanman Keskuzbank (Türkiye Cumhuriyet Merkez Bankası, TCMB ), Ankar, sügüz'ku 2014
Turkanman Nacionaline kirjišt (Millî Kütüphane , Ankar, eloku 2009)
Anatolijan civilizacijoiden muzei (Ankar, sulaku 2007)
Tobmuz Ühthine informacii valdkundas
.jpg)
