Sudan (arab.: السودانSūdān,angl.:Sudan [suːˈdɑːn] vai [suːˈdæn]), vaiPohjoižsudan, oficialižikš —Sudanan Tazovaldkund (arab.: جمهورية السودانDžumhūrijat as-Sūdān),angl.:Republic of the Sudan), om valdkundPäivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn omHartum.
Mägišt otab Sudanan enamban palan. Sen korktuz om 300..1000 metrad.Nil-jogen alangišt läbitab sidä suvespäi pohjoižhe.Nil-jogi augotabVauktan Nilan- daSinivauvhan Nilan-jogiden ühthejoksmusel, sigä-žoHartum-pälidn seižub. Kaik man joged oma Nil-jogen basseinas.
Livijan daNubijan rahvahatomad mad levigatas valdkundan pohjoižel.Savannad da jogirandaižed harvad mecad oma man keskuses. Mäged oma päivlaskmpolel da päivnouzmpolel. Sudanan kaikiš korktemb čokkoim omDerib Kal'der-krateran seinäd (man päivlaskmas), 3042 m meren pindan päl.
Ohjandusen form om federativine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Rahvaz valičeb hänen kandidaturad. Prezident-žo om armijan päižeks käskmeheks. Vll 1989−2016 ei olend päministran radnikust.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Provincijoiden nevondkund, se mülütab 50 ühtnijad. Valitas heid provincijoiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Rahvahaline Suim (arab.: المجلس الوطني السودانيAl'-Madžlis al'-Vatani,angl.:National Assembly), se kogoneb 426 ristituspäi. Heid-ki valitas provincijoiden suimil kudeks vodeks.
Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2015 13.-16. päivil sulakud. Parlament om pästtud radmaspäi vn 2019 11. sulakud sodakukerdusen jäl'ghe, Päličmänendpordon Rahvahaline Suim (angl.:Transitional Legislative Council) tegeb parlamentan velgusidme. Suverenine Nevondkund (angl.Sovereignty Council) om valdkundan tobmuden kollektivine pä vs 2019 elokun 21. päiväspäi,Abdel' Fattah al'-Burhan om sen ezimez' siš-žo dataspäi.Abdalla Hamduk radab päministran siš-žo päiväspäi. Jäl'gmäine valitud prezident omOmar Hasan Ahmed al' Bašir, sai 94,05% vl 2015 (68,2% vl 2010), se oli hänen videnz' strok vs 1989 kezakun 30. päiväspäi, laksi erindha vn 2019 sulakus sodakukerdusen jäl'ghe. Prezidentan i parlamentan valičendad lindäs vl 2022.
