Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

Sudan

Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Sudanan Tazovaldkund
جمهورية السودان(arab.)
(Džumhurijat as Sudan)
Republic of the Sudan(angl.)
 Flag
 Valdkundznam
PälidnHartum
Eläjiden lugu (2018)43,120,843[1] ristitud
Pind1,886,068 km²
Sudanan Tazovaldkund جمهورية السودان (arab.) (Džumhurijat as Sudan) Republic of the Sudan (angl.)
Kel'araban,anglijan
Valdkundan pämez'Abdel' Fattah al'-Burhan
PäministrAbdalla Hamduk
Religiiislam
Valütsudanan funt (SDG)
Internet-domen.sd
Telefonkod+249
AigvöUTC+2

Sudan (arab.: السودانSūdān,angl.:Sudan [suːˈdɑːn] vai [suːˈdæn]), vaiPohjoižsudan, oficialižikš —Sudanan Tazovaldkund (arab.: جمهورية السودانDžumhūrijat as-Sūdān),angl.:Republic of the Sudan), om valdkundPäivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn omHartum.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vn 1956 11. päiväl vilukud Sudan tedištoiti ripmatomudesSures Britanijaspäi daEgiptaspäi.

Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vn 2005 6. päiväl heinkud, se oli väges voziden 2015−2017 vajehtusidenke. Sodakukerduz tegihe valdkundas vn 2019 sulakus, heittihe valitud prezidentad i parlamentad radmaspäi. Pordaigaline Konstitucine deklaracii kävutase Konstitucijaks vn 2019 elokuspäi.

Geografijan andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Sudanan da Suvisudanan topografine kart (2007)

Sudan om mavaldkundröunoišEgiptanke pohjoižes (1275 km),Livijanke lodehes (383 km),Čadanke päivlaskmas (1360 km),Keskafrikan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (175 km),Suvisudananke suves (2184 km),Eritrejanke (605 km) daEfiopijanke (769 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 6751 km. Valdkundan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištabRusked meri. Randanpird om 853 km pitte.

Mägišt otab Sudanan enamban palan. Sen korktuz om 300..1000 metrad.Nil-jogen alangišt läbitab sidä suvespäi pohjoižhe.Nil-jogi augotabVauktan Nilan- daSinivauvhan Nilan-jogiden ühthejoksmusel, sigä-žoHartum-pälidn seižub. Kaik man joged oma Nil-jogen basseinas.

Livijan daNubijan rahvahatomad mad levigatas valdkundan pohjoižel.Savannad da jogirandaižed harvad mecad oma man keskuses. Mäged oma päivlaskmpolel da päivnouzmpolel. Sudanan kaikiš korktemb čokkoim omDerib Kal'der-krateran seinäd (man päivlaskmas), 3042 m meren pindan päl.

Klimat omsubekvatorialine man agjahižes suves daräkän rahvahatoman manHartumaspäi pohjoižhe.

Politine sistem

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Sudanan parlamentan sauvuz, tal'vku 2009

Ohjandusen form om federativine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Rahvaz valičeb hänen kandidaturad. Prezident-žo om armijan päižeks käskmeheks. Vll 1989−2016 ei olend päministran radnikust.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Provincijoiden nevondkund, se mülütab 50 ühtnijad. Valitas heid provincijoiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Rahvahaline Suim (arab.: المجلس الوطني السوداني‎Al'-Madžlis al'-Vatani,angl.:National Assembly), se kogoneb 426 ristituspäi. Heid-ki valitas provincijoiden suimil kudeks vodeks.

Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2015 13.-16. päivil sulakud. Parlament om pästtud radmaspäi vn 2019 11. sulakud sodakukerdusen jäl'ghe, Päličmänendpordon Rahvahaline Suim (angl.:Transitional Legislative Council) tegeb parlamentan velgusidme. Suverenine Nevondkund (angl.Sovereignty Council) om valdkundan tobmuden kollektivine pä vs 2019 elokun 21. päiväspäi,Abdel' Fattah al'-Burhan om sen ezimez' siš-žo dataspäi.Abdalla Hamduk radab päministran siš-žo päiväspäi. Jäl'gmäine valitud prezident omOmar Hasan Ahmed al' Bašir, sai 94,05% vl 2015 (68,2% vl 2010), se oli hänen videnz' strok vs 1989 kezakun 30. päiväspäi, laksi erindha vn 2019 sulakus sodakukerdusen jäl'ghe. Prezidentan i parlamentan valičendad lindäs vl 2022.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz:Sudanan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Sudan jagase seičemetoštkümneks provincijaks (vilajet:aks vai štataks) kuziden regioniden territorijal: Pohjoine (kaks' provincijad), Darfur (viž), Kordofan (kaks'), Hartum (üks'), Kassal (Päivnouzmpol'ne Sudan) (koume) da Sinivauvaz Nil (nell'). Provincijad alajagasoiš 86 ümbrikoks (angl.:district).

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Sudanas elädassudanalaižed. Hö omaislamauskojad-sunnitadhristanuskondan vähembusenke. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 34 847 910 eläjad[3]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): Sudananarabialaižed — läz 70 %, toižed rahvahad — 30 % (fur, bedža, nuba, fallata).

Vl 2012 Sudanas oli 104 lidnad enamba 2 tuhad eläjidenke[4]. Sudanan järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012[4], surembaspäi penembha):Omdurman,Hartum (pälidn),Pohjoine Hartum,Port Sudan,Kassal.

Ižanduz

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Sudan om goll' šingotai agrarine valdkund. Ižanduz baziruiše kivivoin eksportal i maižandusel. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine da ümbriradmine, sodaazegišton tehmine, avtoiden i kebnoiden jüguavtoiden ühthekeraduz, cementan pästand, farmaceftine, tekstiline (puvill) i kengiden omblend, sömtegimišt (sahar, jauh, södabad void), muilan pästand.

Valdkundan päeksport omkivivoi da sen produktad,puvill,sahar,gummiarabik,indine kunžut. Importan päobjektad oma mašinansauvomižen produkcii, kivivoin ümbriradmižen i transportine mašiništ, himižed substancijad, zelläd, nižu da toižed söndtavarad, tekstil'. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) omaAraban Ühtenzoittud Emiratad (Sudanan eksportan 53,3 % i importan 15,9 %),Kitai (eksportan 14,3 % i importan 21,2 %),Saudan Arabii (eksportan 6,3 % i importan 13,6 %),Indii (importan 11,7 %),Egipt (importan 8,3 %).

Homaičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  1. Sudanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —Cia.gov.(angl.)
  2. Vn 2005 Sudanan Konstitucijan tekst möhembaižidenke vajehtusidenkeconstituteproject.org-saital.(angl.)
  3. Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013 (Valdkundad i territorijad ristitišton mödhe) // U.S. Department of Commerce (AÜV:oiden torguindministruz). —Census.gov.(angl.)
  4. 4,04,1Sudan: largest cities and towns and statistics of their population (Sudan: kaikiš surembad lidnad i niiden ristitišton statistik. 2012-05-24). —World-gazetteer.com.(angl.)

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Sudan Vikiaitas



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir |Angol |Benin |Botsvan |Burkina Faso |Burundi |Čad |Džibuti |Efiopii |Egipt1 |Ekvatorialine Gvinei |Eritrei |Esvatini |Gabon |Gambii |Gan |Gvinei |Gvinei-Bisau |Jemen1 |Kabo Verde |Kamerun |Kenii |Keskafrikan Tazovaldkund |Komoran Sared |Kongon Demokratine Tazovaldkund |Kongon Tazovaldkund |Kot d'Ivuar |Lesoto |Liberii |Livii |Madagaskar |Malavi |Mali |Marok |Mavrikii |Mavritanii |Mozambik |Namibii |Niger |Nigerii |Ruand |San Tome da Prinsipi |Seišelan Sared |Senegal |Sjerra Leone |Somali |Sudan |Suviafrikan Tazovaldkund |Suvisudan |Zambii |Zimbabve |Tanzanii |Togo |Tunis |Ugand

1 OmAzijas mugažo.

Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Sudan&oldid=175020"
Kategorijad:
Peittud kategorijad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp