Lidnan-agjan transportine kart (2014)Stambul (turk.:İstanbul [isˈtambuɫ], endeVizantii iKonstantinopol' mugažo) omTurkanman kaikiš suremb lidn da agj, sen kaikiš znamasižemb port, kul'turan da ižandusen keskuz. Valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb neciš lidnas.Evropan kaikiš suremb lidn ku lugeda molembid paloid.
Kaikiš amuižembad eländpunktad lidnan territorijal olibaneolital völ, vl 6700 EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 667 EME kutiVizantii. Dokumentiruidud lidnan istorii zavodiše vl 659 e.m.e., konzamuižgrekalaižed tuliba azijalaižhe palaha.
RimalaineKonstantin I Sur'-imperator sirdiimperijan pälidnad sihe vl 330 meiden erad, udesnimitihe Vizantii-lidnad ezmäiUz' Rim, no pigai nimitaškanziheKonstantinopolikš (turk.:Konstantiniyye) imperatoran oiktastuseks. Lidn oliVizantijan iOsmanan imperijoiden pälidnaks. Lidn vajehti oficiališt nimitust vaiše vl 1930, hot' läz nügüdläineIstinpolin-nimi oli olmas araban keles 15. voz'sadaspäi. Edeline nimituz kaičese grekan keles.
Stambul šingotase valdkundan ižandusen äisarakoižeks keskuseks. Vl 2022 sen nominaline kogosüdäiprodukt oli US$276 mlrd ekvivalentas (no US$537 mlrd vl 2018 ostmižmahtusen paritetan mödhe), vai US$17,349 ühtele hengele, torguind otab koumandest niiš luguiš. Enamba mi 20 mln matknikoid tuliba lidnha verhiš maišpäi vl 2023. Vl 2018 lidn andoi valdkundan KSP:n 31 %, tegimišton produkcijan 30 %, valdkundmaksoiden 47 %. Sil-žo vodel eksportan 73,9 % i importan 92,7 % tehtihe mertme.
Lidnan sijaduz valdkundas (2011)Stambul om transkontinentaline, se sijadaseBosfor-sal'men molembil randoil, üks' pala omEvropas, toine —Azijas, 0..537 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'men randad ühtenzoittas sildoil da raudtetonnelil. Voib olda manrehkaidusid 7,0..7,5 magnitudhasai, sured oliba vl 1766 (7,1) i vl 1894 (7,0).
Kaik koume klimatzonad om lidnan territorijal erazvuiččen korktusen tagut. Suvipalan klimat omsubtropine, toižen palan klimat omven, Keskmeren i valdmeren klimatan röunal. Suvipalan keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz, siš voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, heinkun-elokun +24,7..+25,0 C°, kezakun i sügüz'kun +21,1 i +22,0 C°, tal'vkun-keväz'kun +6,2..+8,3 C°. Ekstremumad oma −12,6 C° (viluku) i +39,5 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +8,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,1 C° (tal'vku). Ei voib panda halad semendkus-redukus (semendkun minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 648 mm vodes, enamba redukus-uhokus (69..87 mm kus), vähemba semendkus-elokus (20..31 mm kus). Paneb lunt 17 sm kahesas päiväs keskmäras tal'vel. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..73 % röunoiš sulakus-sügüz'kus i 77..79 % redukus-uhokus. Pohjoižpalan klimat om vähäižen vilumb i nepsamb. Meriveden kun keskmäine lämuz vajehtase +7,7 (uhoku)..+24,9 C° (eloku) röunoiš, se ülitab +20 C° kezakus-sügüz'kus.
Lidnan rajonad (2020)Lidn jagase 39 nimitadud rajonaks, edel 2009. vot niiden lugu oli 32.
Lidnan tobmuden pämez' om mer (turk.:İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı). Valitas händast videks vodeks, toštmižstrokun voimuz om olmas. Edeližed lidnan pämehed oma Mevlüt Uisal (Mevlüt Uysal, sügüz'ku 2017 — keväz'ku 2019), Kadir Topbaš (Kadir Topbaş, keväz'ku 2004 — sügüz'ku 2017, koli vl 2021).
Stambul oli mail'man kaikiš surembiš lidnoišpäi 4.-12. voz'sadoil meiden erad, sen ristitišt saihe pol'millionhasai aigoidme. Vll 1500−1750 se oli Evropan kaikiš surembaks lidnaks, sid' London sabusti ristitišton lugun mödhe. Vl 1900 Stambulan oficialine eläjiden lugu oli 942 900 ristitud, sid' se poleni vähäižen, i ületi millionad 1950-nziden voziden augus (983 tuhad eläjid vl 1950, 1 459 500 eläjad vl 1960).
Vl 2000 kaik 8 831 800 eläjad oli lidnas, vl 2007 — 11 174 200 eläjad. Vl 2019 lidnan-agjan ristitišt oli 15 519 267 eläjad. Kaikiš suremb Stambulan ristitišt om nügüd'. Eläjiden läz kaht koumandest om evropižes palas i koumandez Azijas.
Rahvahad (2019):turkad — 78 %,kurdad — 17 %,zazad — 1 %,arabalaižed — 1 %, toižed rahvahad — 3 %.
Vl 2019 enamba mi 3,1 mln openikoid oli 7437 školas, niiden pol' om privatine. Turkanman universitetoiden koumandez baziruiše lidnas. Kaik om 61 kolledžad i universitetad 1,8 mln üläopenikoidenke (vn 2019 andmused), niišpäi 14 oma valdkundaližed, 44 privatižed, koume ratas fondoiden rahoišpäi. Sen ližaks Turkanman severz'-se sodaakademijoid om avaitud (il'mvägiden, merivägiden). Znamasine üläopendusen aluzkund om Stambulan universitet[1] (turk.:İstanbul Üniversitesi, alusenpanend 1453 kut medrese, om universitetan statusanke vspäi 1933, 64 tuh. üläopenikoid vl 2020).
Avtobusad, tramvai, vezitransport, metropoliten (kebn metro vspäi 1989, manalaine pala vspäi 2000, kuz' jonod, 89 stancijad, 115 km raudted) i funikulör (vspäi 1875), ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Om meriavtobusoid stancijoidenke passažiroiden täht. Ende kaks' päraudtestancijad radoi, molembad oma sauptud rekonstrukcijale vspäi 2013:Haidarpašan Azijas iSirkedži evropižes palas. Lidnan päine avtobusstancii om kaikiš järedamb Evropas, 15 tuhad avtobusoid 600 tuhanke passažiroid lähttas ajaden sišpäi joga päiväl.
Kaik koume järedad jügumeriportad ratas lidnas: Haidarpaš (Haydarpaşa), Ambarli (Ambarlı), Zeitinburnu (Zeytinburnu). Niiden ližaks om kivivoin terminaloid i penembid portoid.
Rahvahidenkeskeine civilineStambul-lendimport[2] (IST / LTFM, 52,5 mln passažiroid vl 2019) radab vn 2018 redukuspäi, se sijadase 35 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evrazijadme i Pohjoižafrikan järedoihe lidnoihe, mugažo Turkanmadme, om reisid AÜV:oihe i Afrikadme.
Stambulan municipaližen suiman sauvuz (2009)
Topkapi-pert'kulu (2012)
Islaman Suleimanije-pühäpert' (1550–1557) i Stambulan universitet, vn 2011 nägu
Azjaline Levent-rajon vl 2013
Azjaline Maslak-rajon vl 2015
Azjaline Atašehir-rajon azijalaižes palas vl 2019
Zorlu-kul'turkeskuz (2013, teatr i koncertholl)
Stambulan arheologijan muzei (2021)
Atatürkan kul'turkeskuz Taksim-torgul (2022)
Küčük Čamlidža-TV-čuhunduz (2022, om saudud vll 2015−2020)
Tüpraš-stadion (sponsoran mödhe, kaikenaigažeštiBešiktaš, 2022)
Haidarpašan konteinerterminal vl 2015
Stambul-lendimportan terminal vn 2019 tal'vkus
Halkali-raudtestancii vl 2019
Andmused sebruzlidnoiš oma ottud Suren Stambulan saitalpäi[3].
- Kazahstan
Almati,Kazahstan (vspäi 1998) - Jordanii
Amman,Jordanii (1997) - Tailand
Bankok,Tailand (2009) - Ispanii
Barselon,Ispanii (1997) - Livan
Beirut,Livan (2010) - Livii
Bengazi,Livii (2013) - Saksanma
Berlin,Saksanma (1989) - Sirii
Damask,Sirii (2006) - Indonezii
Džakart,Indonezii (2007) - Saudan Arabii
Džidd,Saudan Arabii (1984) - Malaizii
Džohor Baru,Malaizii (1983) 
Dubai,Araban Ühtenzoittud Emiratad (1997)- Albanii
Durres,Albanii (1998) - Bolgarii
Filipe,Bolgarii (2001) - Kitai
Guančžou,Kitai (2012) 
Hartum,Sudan (2001)- AÜV
Hjuston,Tehas,Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1988) - Egipt
Kair,Egipt (1988) - Venäma
Kazan',Tatarstan,Venälaine Federacii (2002) - Romanii
Konstanc,Romanii (2001) - SaksanmaKöl'n,Pohjoine Rein da Vestfalii,Saksanma (1997)
- Pakistan
Lahor,Pakistan (1975) - Turkmenistan
Mari,Turkmenistan (1994) - Meksik
Mehiko,Meksik (2010) 
Ndžamen,Čad (2014)- Ukrain
Odess,Ukrain (1997) - Kirgizstan
Oš,Kirgizstan (1998) - VenämaPiter,Venäma (1990)
- Korejan Tazovaldkund
Pusan,Korejan Tazovaldkund (2008) - Marok
Rabat,Marok (1991) - Brazilii
Rio-de-Žaneiro,Brazilii (1965) - Bosnii da Gercegovin
Sarajevo,Bosnii da Gercegovin (1997) - Japonii
Simonoseki,Japonii (1972) - Pohjoižmakedonii
Skopje,Pohjoižmakedonii (2003) - KitaiŠanhai,Kitai (1997)
- Gruzii
Tbilis,Gruzii (2016) - Iran
Tebriz,Iran (2010) 
Tunis,Tunis (2010)- Italii
Venecii,Italii (2007)
- ↑Stambulan universitetan sait (istanbul.edu.tr).(turk.)(angl.)
- ↑Rahvahidenkeskeižen Stambul-lendimportan sait (istairport.com).(turk.)(angl.)
- ↑Sister Cities of Istanbul (Stambulan sebruzlidnad) //Greatistanbul.com.(angl.)
.png)
.jpg)
.jpg)
