Romanii om mavaldkundröunoišBolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km),Serbijanke (546 km) daMad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas,Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km),Moldavijanke päivnouzmas (681 km, se otabPrut-jogen tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km[4].
Veden pind om koume procentad. Znamasine jogi omDunai, se formiruib järedad suhištod (kahtenz' surtte Evropas)Mustmerhe lankten. Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištabMustmeri. Randanpird om 193,5 km[4].
Karpatad ičeze 14 mägisel'gal ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase Romanijan keskuzpalas. TäsVrančan zon om, se kucubmanrehkaidusiden kajadusidVenäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omMoldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.
Ohjandusen form om unitarinesegoitadud tazovaldkund. Valdkundan da sen azektud vägiden pämez' om prezident (rom.:Preşedintele României). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental kahtenden strokun voimuz om olmas, koumen — ei ole.Nügüdläine prezident (rom.Klaus Iohannis) radoi kaks' strokud vn 2014 tal'vkun 21. päiväspäi i jätktab tehta prezidentan velgusidme, sikš miše Konstitucine Käskuzkund tundišti illegitimižikš olnuziden vn 2024 kül'mkun 24. päiväl uden prezidentan valičendoiden rezul'tatoid. Prezident paneb radsijha päministrad (rom.:Preşedintele Consiliului de Miniştri), ka hö ühtes oma radonoigendajan tobmuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile. Edeline prezident omTrajan Besesku (Traian Băsescu, 20. tal'vku 2004 — 21. tal'vku 2014).
Romanijan parlament (rom.:Parlamentul României) om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (rom.:Senat), se mülütab 134 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi (rom.:Camera Deputaţilor) 331 deputatanke, heiden keskes 18 oma rahvahanvähembusišpäi. Valitas molembiden Kodiden ühtnijoid kaiken rahvahan änestusel nelläks vodeks.
Romanii om šingotai ma. Sen ižanduz om industrialiž-agrarine, kompleksine korktas märas. Erinendad päivnouzman i päivlaskman šingotesen, lidnan i külätahondan keskes oma lujad. Jäl'gmäižil voz'kümnil elektronikan da avtoiden tehmine vajehti metallurgijan i kivivoin samižen dominiruindad.
