Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

Rim

Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Rim
Roma
 Lidnanznam
 Flag
ValdkundItalii
Eläjiden lugu (2025)2,746,984 ristitud
Pind1,285 km²
RimRoma
Pämez'Roberto Gual'tjeri
(reduku 2021—,
Roberto Gualtieri)
Telefonkod+39−06
Aigvötal'velUTC+1,
kezalUTC+2
Lidnan kart (2024)

Rim (latin. iital.:Roma [ˈroːma]) omItalijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se omLacio-agjan da mülütadud siheMetropolitenižen Rim-lidnan administrativižeks keskuseks mugažo.

Vodel 1960 KezaližedOlimpižed vändod mäniba Rimas.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Legendan mödhe Romul- da Rem-vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alust Tibran hural randal vl 753 EME da kändihe sen ezmäižeks carikš.

Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal,Rimalaižen imperijan amuine pälidn. Oficialižetomad nimed: «Igähine lidn» i «Lidn seičemel kukhal».

Rim šingotase pälidnan funkcijoil i holitišil päpaloin, ei ole jügedan industrijan sarakoid. Rahvahidenkeskeižed aluzkundad i niiden filialad ratas Italijan pälidnas, sen paloin ÜRO:nMail'man söndtavaroiden organizacii (FAO). Italijan suriden kompanijoiden päfaterad oma Rimas, niiden kesken järedadEnel,Eni,Telecom Italia. Ižandusen päsarakod oma turizm, tedoidused, sauvond, kommertine (bankad eriližešti), IT-sarak, aerokosmine, sodakaičendan, telekommunikacine.

Geografijan andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Lidnan sijaduz omTibr-jogen molembil randoil, lidnfartalad seištas 13..139 m korktusil, 21 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rim sädab Rim-Fjumičinon lidnaglomeracijadFjumičino-lidnanke da avanportanke (rahvahidenkeskeine lendimport radab siš).

Kaikiš penembMalVatikan-valdkund sijadase Riman territorijan südäimes.

Klimat omsubtropine Keskmeren, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15,8 C°, heinkun-elokun +25,1..+25,4 C°, kezakun i sügüz'kun +22,5 i +21,0 C°, tal'vkun-uhokun +7,5..+8,5 C°. Ekstremumad oma −11,0 C° (viluku) i +42,9 C° (heinku 2023). Kezaaigan minimum om +5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-redukus (redukun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 752 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (88..108 mm kus), vähemba kezakus-elokus (20..30 mm kus). Voib paneškata lunt erasel-se tal'vel, lumilanktendad oma harvad lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..70 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 76..78 % kül'mkus-vilukus. Meriveden lämuz vajehtase kuidme +13,9 (uhoku) ..+25,0 C° (eloku) röunoiš, ülitab +21 C° kezakus-redukus.

Lidnan municipijad (ital.:municipi) nomer I..XV vspäi 2013, vn 2020 kart

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Lidnan eläjiden lugu om enamba mi 2,8 millionad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 840 259 eläjad vl 1981 i 2 870 493 eläjad vl 2014 1287,36 km² pindal. Enamba mi 4,3 mln ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas (2020).

Transport

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Avtobusad, taksid, ezilidnelektrojonused, penes märas trolleibusad i tramvaid, oma kundaližeks transportaks lidnas. Rim om znamasižeks transportsol'meks, sijadase valdkundan keskuzpalas. Rengazavtoted ümbärtas pälidnad. Kaks' päraudtestancijad ratas: Termini, Tiburtin. Vspäi 1955 metro radab lidnas (vspäi 2018 om koume jonod, 74 stancijad, 60 km raudted).

Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad ratas lidnaglomeracijas. Rahvahidenkeskeine civilineRim-Fjumičino-lendimportLeonardo da Vinčin nimed[1] (FCO / LIRF, 43,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 30 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid mail'madme i Italijadme. Soda- da civilineRim-Čampino-lendimport[2] (CIA / LIRA, 5,8 mln passažiroid vl 2015) radab 15 km suvipäivnouzmha Riman keskusespäi, tehtas reisid Evropan maidme, čarterreisid Keskmeren regionadme.

Mel'heižtahod

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: Riman forum,Kolizei, Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e.

Galerei

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  • Riman forum (2005)
    Riman forum (2005)
  • «Trevi»-fontan (2015)
    «Trevi»-fontan (2015)
  • Pühän Pavlan bazilikjumalanpert', vn 2012 nägu
    Pühän Pavlan bazilikjumalanpert', vn 2012 nägu
  • Pühän Petran torg ühtennimiženno pühäpertinno vn 2007 sulakus, Vatikan
    Pühän Petran torgühtennimiženno pühäpertinno vn 2007 sulakus, Vatikan
  • Panteon vl 2022
    Panteon vl 2022
Kolizei i Konstantinan triumfaline verai vl 2008
Azjaližen EUR-rajonan ühthine nägu (2008. voz' vai sen aigemba)

Rahvahidenkeskeižed kosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vodespäi 1956Pariž om Riman üks'jäižeks sebruzlidnaks («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (niiden keskenKijev).

Homaičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  1. Rahvahidenkeskeižen Rim-Fjumičino-lendimportan sait (rome-airport.info).(angl.)
  2. Rim-Čampino-lendimportrome-fiumicino-airport.com-saital.(angl.)

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Rim Vikiaitas


Evropanpälidnad
Afinad |Amsterdam |Andorr la Vel'j |Baku |Belgrad |Berlin |Bern |Bratislav |Brüssel' |Budapešt |Buharest |Dublin |Hel'sinki |Jerevan |Kijev |Kišinöv |Kopenhagen |Lissabon |London |Lüblän |Lüksemburg-lidn |Madrid |Minsk |Monako-lidn |Moskv |Nikosii |Oslo |Pariž |Podgoric |Prag |Reikjavik |Rig |Rim |San Marino-lidn |Sarajevo |Skopje |Sofii |Stokhol'm |Zagreb |Tallidn |Tbilis |Tiran-lidn |Vaduc |Vallett |Varšav |Vatikan |Ven |Vil'nüs
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Rim&oldid=183812"
Kategorijad:
Peittud kategorijad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp