Peru om mavaldkundröunoišEkvadoranke (röunan piduz — 1528 km) lodehes,Kolumbijanke pohjoižes (1506 km),Brazilijanke päivnouzmas (2822 km),Bolivijan (1047 km) daČilinke (169 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 7072 km.
Perun päivlaskmaižed randad lainištabTün' valdmeri. Ühthine randanpird om 3080 km[3].
Kaid alangišt vedase pidust' randištod.Andad-mäged oma man keskuses. Sur'kulu alangišt levigandeb päivnouzmha niilpäiAmazonk-jogenke da sen ližajogidenke. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omUaskaran-mägenoc, 6768 m. Kaikiš madalamb čokkoim om Bajovar-alang, −34 m.
Peru om unitarine konstitucineprezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.:Presidente de la República del Perú). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas ei kerdalaz, no ühten konstitucižen ciklan (kahtiden valičendoiden pordon) jäl'ghe. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb radsijha päministrad. Päministr om Ministriden nevondkundan pämez' (isp.:Presidente del Consejo de Ministros del Perú).
Parlament om üks'kodine Kongress (isp.:Congreso). Kaik rahvaz valičeb sen 130 ühtnijad videks vodeks.
Valitas regioniden ohjastusid nelläks vodeks. Seičemekümnevoččiden da vanhembid ristituiden valičendoiktused oma röunatud.
Valdkundan üleižed järgvaličendad oliba vn 2021 11. päiväl sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur tegihe 6. kezakud.Pedro Kastil'jo om valitud prezidentaks (sai 50,12 % kahtendes turas) da radab vn 2021 28. päiväspäi heinkud.Gido Bel'jido Ugarte om pandud päministran radsijha vn 2021 29. päiväl heinkud.
Peru jagase kaks'kümneks videks agjaks (regionaks,isp.:región) i üks'Liman agj (provincii, ei mülü nimiččehe regionha) om olmas. Regionad alajagasoiš provincijoikš (niid om 195,isp.:provincia), ned — rajonikš (isp.:distrito, niid om 1840)[4].
Peru om agrariž-industrialine valdkund šingotadud kaivuztegimištonke. Industrijan päsarakod oma kivendoiden samine da küllästamine, metalloiden i diamantoiden samine, terasen tehmine, kivivoin i londuseližen gazan samine, mašinansauvomine (elektrine-ki), himine (substancijad, räzin), tekstiline, cementan i stöklan pästand, sömtegimišt (sidä kesken olud i pehmdad jomad, kalan ümbriradmine), sobiden i meblin tehmine.
