Norvegii (bukmol :Norge [ˈnɔ̂rɡə],nünošk :Noreg ,pohjoižsaam .: Norga ,lulesaamen kel' :Vuodna ,suvisaamen kel' :Nöörje ,kvenan kel' :Norja ), oficialižikšNorvegijan Kunigahuz (bukmol :Kongeriket Norge ,nünošk :Kongeriket Noreg ) om valdkundPohjoiževropas . Pälidn —Oslo , se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.
Valdkund omPAKO:n ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei oleEÜ:n palaks, no mülübEvropan ekonomižhe zonha .
Neröi-fjord vn 2006 elokus Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental)Ročinmaspäi . Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95 % satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaksHokon VII -nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi.
Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol :Kongeriket Norges Grunnlov ) om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014[ 3]
Norvegijan reljefan kart (2010) Norvegijal om röunoid[ 4] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) daVenämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas,Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištabPohjoižmeri , päivlaskmaižed randad —Norvegine meri , i pohjoižpäivnouzmaižed randad —Barencan meri . Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km[ 5] Jan Majen - daKondjan -saril,Špicbergen -sarištolJävaldmeres ,Buve -sarelAtlantižen valdmeren suves.
Norvegijan kontinentaline pala sijadaseSkandinavijan pol'sarel . Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird omfjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim omGallhöpiggen -mägi (2469 m).
Evrop -kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se omNordkin -nem'.
Londuseližed varad omakivivoi ,londuseline gaz , metallad (raudkivend ,titan ,vanadii ,vas'k ,nikel' ,cink ),berillii ,kala ,ozrikkivi , toižed varad —hahktin ,apatit iniobii ,kivihil' (Špicbergenal),tal'k ,grafit ,špat ,mouckivi ,dolomit ,mramor .
Norvegijan parlamentan pert'Oslos , keväz' 2016 Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstituciženmonarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (norv .: Kung av Norge ) —Haral'd V vspäi 1991.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament —Storting (norv .: Stortinget «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks (norv .: statsminister «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.
Jonas Gar Störe radab päministran vn 2021 redukun 14. päiväspäi, valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministr vll 2005−2012. Edeline päministr omErna Sul'berg (2013−2021). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 13. päiväl sügüz'kud.
Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (norv .: Norges Høyesterett ), kogoneb 20 sudijaspäi.
Kacu kirjutuz:Norvegijan administrativiž-territorialine jagand .
Norvegii jagase vižtoštkümneks agjaks[ 6] norv .: fylke ), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv.kommune ). Vll 2020−2023 naprind oli ühtištada severzid-se agjoid i poleta niiden lugud üks'toštkümnehesai, no se om tühjitadud paloin.
Norvegijan agjad (2024)[ 6] Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud[ 7] [ 8]
Eläjad Norvegijas rahvahad (2017):norvegijalaižed — 83,2 % (heiden keskensaamalaižed läz 60 tuhad — 1,1 %), toižed evropalaižed — 8,3 %, toižed rahvahad — 8,5 %.
Uskondan mödhe (2016):lüteranad-evangelistad (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6 %,islamanuskojad — 3,2 %, rimankatolikad — 3,0 %, toižedhristanuskojad — 3,7 %, toižed uskojad — 2,5 %, märhapanendata — 17,0 %.
Ristitišton 78 % oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.
Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha[ 9] Oslo ,Bergen ,Tronheim ,Stavanger ,Fredrikstad iDrammen .
Norvegii om korktas šingotadud i lujas elokaz industrialine ma. Ekonomikan hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2023 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli US$425 mlrd. ekvivalentas (30. sija mail'mas; US$78,128 ühtele hengele, seičemenz' sija) vai US$547 mlrd. tazostadud ostmižmahtusen mödhe (52. sija; US$92,646 ühtele hengele, koumanz' sija). Se omPohjoiževropan kaikiš järedamb valdkundkivivoin dalonduseližen gazan sal'hen mödhe. Niiš sarakoiš sättas Norvegijan kogosüdäiproduktan läz pol't. Tehtas äi energijadgidroelektrostancijoil , ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe. Ohjastuz tegeb äi naprindoid maižandusen šingotesen täht kacmata vilhu klimatha i mägireljefha. Industrijan toižed päsarakod oma laivansauvomine i laivtransportan holitišed, kaivuztegimišt, cellülozbumagaine i mecan ümbriradmine, metalloiden tehmine, himine sarak, tekstilin tehmine, kalanpüdand i akvakul'tur, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 1,6 %, tegimišt 34,7 %, holitišiden sfer 63,5 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 2,1 %, tegimišt 19,3 %, holitišiden sfer 78,6 %.
Valdkundan eksport om kivivoi, sen gaz i ümbriradmižen produktad, mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, metallad, himikalijad, laivad, kala. Importan tavarad oma mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, metallad, söndtavarad. Eksport ületab importad vähäižel. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) omaSaksanma (Norvegijan eksportan 19,0 % i importan 11,4 %),Sur' Britanii (eksportan 19,0 %),Ročinma (Norvegijan eksportan 7,7 % i importan 10,8 %),Alamad (eksportan 8,3 % i importan 4,8 %),Kitai (importan 11,2 %),Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Norvegijan importan 7,6 %),Pol'šanma (eksportan 6,1 %),Francii (eksportan 5,9 %),Danii (importan 4,7 %).
Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš.
Kunigahan pert'kulu
Oslos (
Slottet i Oslo / Det kongelige slott , heinku 2014), se-žo ohjastusen ištundoiden sijaduz
Ohjastusen fartal Oslon keskuzpalas (Regjeringskvartalet , kezaku 2005)
Kunigazline Norvegine Röunantagaižiden azjoiden ministruz (Utenriksdepartementet / Utanriksdepartementet , Oslo, kül'mku 2024)
Norvegijan bankan päfater (keskuzbank,Norges Bank / Noregs Bank , uhoku 2007, Oslo, om vaumitud vl 1986)
Norvegijan Nacionaline kirjišt vn 2006 elokus (Oslo)
