Lidnan kart päivlaskmaižidenke ezilidnoidenke (2016)
Nju Jork vaiUz' Jork (angl.:City of New York,New York City vai muiteNew York [nuː ˈjɔɹk], lühenduz:NYC) omAmerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe. Se om kaikiš suremban AÜV:oiš lidnaglomeracijan keskuz.
Lidn om valdkundan finansine da turistine keskuz (62,8 mln turistoid vl 2017), mugažo kul'turan da massinformacijan keskuz.ÜRO:n päfater sijadase lidnas vspäi 1952.
Klimat omsubtropine Atlantižen valdmeren päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +13,2 C°, heinkun-elokun +24,5..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −26,1 C° (uhoku) i +41,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +4 C°). Paneb sadegid 1258 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi (100..120 mm kus, 81 mm uhokus). Tal'vel paneb lunt 76 sm 11 päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 55..60% röunoiš uhokus-sulakus, 64..68% kezakus-tal'vkus. Tropižed ciklonad oleldas, no voz' vodespäi erazvuiččin.
Nju Jorkan viž municipalitetad i sättujad niile ümbrikod: (vn 2014 kart)1. Manhetten (angl.:Manhattan; Nju Jork-ümbrik)2. Bruklin (Brooklyn; Kings-ümbrik)3. Kvins (Queens, Kvins-ümbrik)4. Bronks (Bronx, Bronks-ümbrik)5. Steiten Ailend (Staten Island, Ričmond-ümbrik)
Nju Jork-lidn jagase videks municipalitetaks (angl.:borough). Nju Jorkan municipalitetad oma ühtištadud mülüjidenke eländpunktoidenke ümbrikod i alajagasoiš äjikš lidnrajonikš.
Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.:mayor of the City of New York). Valitas händast nelläks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Edeližed lidnan pämehed oma Bill De Blazio (Bill de Blasio, viluku 2014 — tal'vku 2021), Maikl Blumberg (Michael Bloomberg, viluku 2002 — tal'vku 2013).
Nju Jork om AÜV:oiden kaikiš znamasižemb ižandusen keskuz, mail'man finansine keskuzLondonanke iTokionke ühtes rives. Nju Jorkan regionan kogosudäiprodukt oli US$1210,2 mlrd vl 2007 (ühtenz' sija AÜV:oiden megapolisoiden keskes).
Läz 594 tuhad üläopenikoid om lidnan läz 110 universitetas i kolledžas. Nju Jork-štat om kaikiš znamasižemb AÜV:oiš üläopenikoiden pästandan mödhe.
PrivatineKolumbine universitet[1] (angl.:Columbia University vai muiteColumbia, 33,4 tuh. üläopenikoid vl 2019) om videnz' amutte üläopendusen aluzkund valdkundas, om alusenpandud vl 1754, mülüb Seinikan ühtnendha.
Privatine Nju Jorkan universitet[2] (NYU / New York University, alusenpanend 1831, 51,8 tuh. üläopenikoid vl 2018) baziruiše lidnas. Om sauvusid kaikedme lidnadme, päine kampus sijadase Manhetten-rajonas.
Toižed profopendusen järedad aluzkundad oma nacionaližed Barnardan kolledž, Kuper-Junion, Fordheman universitet, Long Ailendan universitet, Manhettenan kolledž, Nju Jorkan tehnologine institut, Peis-universitet, Prattan institut, Aeronavtikan da tehnologijoiden kolledž Vonan nimed, Ješivan universitet, privatižed Pühän Franciskan kolledž, Džuljardan škol, Kuvadamižčomamahtoiden škol.
Enamba mi 1,1 mln openikoid om enamba mi 1700 valdkundaližes školas büdžetanke läz US$25 mlrd, se om kaikiš järedamb municipaline openduzsistem valdkundas. Äi specializirudud školoid om olmas, mugomid kut Staivesant-keskškol, Bronksan keskškol, Bruklinan tehnine keskškol. Niiden ližaks läz 900 privatišt i religiozišt školad om avaitud lidnas.
Kaik 15 nacionališt akademišt mediciništ tedoiduzaluzkundad i medkeskust ratas lidnas.
.jpg)
