Puhtaz nikel' 28 0
Ni 58,6934 Nikel'
Nikel' (Ni —niccolum latinan kelel) om 28nz' himine elementhimižiden elementoiden periodižes tabludes . Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nelländes periodas.
Nikel' om levitadud Man kores keskmäras, 0,01 % massan mödhe vai 100 grammad tonnas. Voib löuta ičesündujad nikelid vaiše meteoritoišraudanke ühtes. Vl 1751 ročine Aksel' Fredrik Kronstedt-himik sai puhtast nikelid ezmäižen kerdan.
Metall da sen ühtnendad oma toksižed, kuctas allergišt reakcijad. Nikelin otand südäimehe omvitiligon ühteks süišpäi.
Nikel' om lujas kova plastine tagokaz korrozijanvastaine hobedaižvaugedpäličmänendmetall . Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden mödhe voib olda mugoi-ki: 2, 8, 17, 1.
Atommass — 58,6934. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1728 K (1455 C°). Kehundlämuz — 3003 K (2730 C°).
Londuseline nikel' kogoneb vides stabiližes izotopaspäi:58 Ni (68,27 %),60 Ni (26,10 %),61 Ni (1,13 %),62 Ni (3,59 %),64 Ni (0,91 %). Tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 48..57, 59, 63, 65..78 atommassanke, i kahesa izomärad. Niiden keskes kaikiš hätkembad čihodajad oma59 Ni-izotop (T½ =76 tuhad vozid),63 Ni 100,1 vot pol'čihodamižen pordonke i56 Ni-izotop (T½ =6,07 päivest).
Nikel' om vähäaktivine himižešti. Ei ole reakcijad nenidenke substancijoidenke: vezi, muglad i erased muiktused. Muigotandmärad: +3..+1, mugažo +4 harvoin. Metall om kattudhapandusen kerthel normaližiš arvoimižiš. Nikel' palab il'mas tuhkan nägus vaiše i sädab kaht hapandust: NiO i Ni2 O3 .
Metall segoitase aktivižikš vähän koncentriruidud azotmuiktuses:
3 N i + 8 H N O 3 ( 30 % ) → 3 N i ( N O 3 ) 2 + 2 N O + 4 H 2 O {\displaystyle {\mathsf {3Ni+8HNO_{3}(30\%)\rightarrow 3Ni(NO_{3})_{2}+2NO+4H_{2}O}}} i koncentriruidud palabas rikmuiktuses:
N i + 2 H 2 S O 4 → N i S O 4 + S O 2 + 2 H 2 O {\displaystyle {\mathsf {Ni+2H_{2}SO_{4}\rightarrow NiSO_{4}+SO_{2}+2H_{2}O}}} reakcii mäneb vitkos solmuiktusenke i vähän koncentriruidud rikmuiktusenke.
Ottas nikelid kävutamižhe tehmaha rosttumatont terast (sadud nikelin kaks' koumandest), raudatomid i räkänvastaižid ühthesuladisid. Kävutadas nikeliruimha pindoid, tehmaha vanuimid, akkumulätorid i järgeližidrahuzid .Renein nikel' om himižiden reakcijoiden katalizatoraks.
Saihe 2,25 mln tonnoid mail'mas vl 2016. Pätegijad (enamba 200 tuh. tonnoid) omaFilippinad ,Venäma ,Kanad ,Avstralii ,Uz' Kaledonii (Francii). Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas.
