Mustmägi ,Černogorii vaiMontenegro (mustm .: Црна Гора ,Crna Gora [t͡sŗːnaː ɡǒra], nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkundEvropan suvipäivnouzmpoles,Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. Pälidn da kaikiš suremb lidn omPodgoric .
Vspäi 2010 valdkund om kandidatan kändamhaEÜ:n ühtnijaks. Vspäi 2017 omPAKO:n ühtnijan.
Vn 2006 3. päiväl kezakud Mustmägi tedištoiti ripmatomudesSerbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe.
Tazovaldkundan edeližed Konstitucijad (mustm .: Ustav Crne Gore ) oliba vahvištadud vozil 1905, 1992 i 2006. Valdkundan nellänz' lugul Konstitucii[ 4] [ 5]
Istorine da kul'turine pälidn omCetine .
Mustmägin ohjastusen pert'Podgoricas vl 2012 Ohjandusen form om unitarineparlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mustm .: Predsjednik Crne Gore ), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental om kahtenden strokun voimust.
Mustmägin parlament (mustm .: Skupština Crne Gore ) om üks'kodine, se mülütab 81 ühtnijad: 76 heišpäi valitas kaikel rahvahal i viž ezitajadalbanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot.
Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz (mustm .: Vlada Crne Gore ), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe.
Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal.
NügüdläineMilo Džukanovič -prezident radab vn 2018 semendkun 20. päiväspäi (vll 2008−2010 i 2013−2016 radoi Mustmägin päministran).Duško Markovič om päministran vn 2016 kül'mkun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl redukud.
Mustmägiš elädasmustmägilaižed . Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 625,266 ristitud[ 8]
Rahvahad (2011):mustmägilaižed — 45,0 %,serbalaižed — 28,7 %,bošnäklaižed — 8,7 %,albanijalaižed — 4,9 %,slavilaižed-islamanuskojad — 3,3 %,čiganalaižed — 1,0 %,horvatijalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,5 %, rahvahuden ozutandata — 4,9 %.
Kodikelen mödhe (2011):serban kel' — 42,9 %,mustmägin kel' — 37,0 %,bosnijan kel' — 5,3 %,albanijan kel' — 5,3 %,serbanhorvatan kel' — 2,0 %, toižed keled — 3,5 %, märhapanendata — 4,0 %.
Uskondan mödhe (2011):ortodoksižed hristanuskojad — 72,1 %,islamanuskojad — 19,1 %,katolikad — 3,4 %,ateistad — 1,2 %, toižed uskojad — 1,5 %, märhapanendata — 2,7 %.
Mustmägin toižed järedad lidnad (enamba 20 tuh. ristituid vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha):Nikšič ,Plevl' . Lidnalaižiden pala om 67,5 % (2020).
Mustmägi om šingotai agrariž-industrialine ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2023 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli US$7,06 mlrd. ekvivalentas (158. sija mail'mas; US$11,338 ühtele hengele, 79. sija) vai US$17,43 mlrd. tazostadud ostmižmahtusen mödhe (152. sija; US$28,002 ühtele hengele, 68. sija). Ekonomikan välläd poled oma torhuden mairiž, radajiden vajaguz, znamasine korrupcii. Ristitišton koumandez eläb gollüden röunal kacmata korktaha opendusenmärha. Ižandusen päsarakod oma turizm, metallurgii (terasen i alüminijan tehmine), maižanduzprodukcijan ümbriradmine söndtavaroikš, kulutajiden erazvuiččiden tavaroiden pästand. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 7,5 %, tegimišt 15,9 %, holitišiden sfer 76,6 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2017 andmused): maižanduz 7,9 %, tegimišt 17,1 %, holitišiden sfer 75,0 %.
Valdkundan päeksport om vas'kkivend,alüminii ,teraraudad , elektruz, pakuidud zelläd, pumaterialad. Importan tavarad oma ümbriratud kivivoi, avtod, lebuvenehed, pakuidud zelläd, tabaktegesed. Vl 2021 import ületi eksportad läz pol'toštha kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) omaSerbii (Mustmägin eksportan 15,7 % i importan 25,7 %),Ispanii (Mustmägin eksportan 11,3 %),Bosnii da Gercegovin (eksportan 4,8 % i importan 6,2 %),Grekanma (importan 9,5 %),Pakistan (eksportan 9,4 %),Saksanma (eksportan 4,7 % i importan 4,3 %),Italii (eksportan 4,1 % i importan 4,9 %),Šveicarii (eksportan 7,6 %),Horvatii (importan 7,4 %),Kitai (importan 7,1 %),Turkanma (eksportan 3,7 % i importan 3,3 %),Suvikorei (eksportan 5,7 %).
Sinivauvaz pert'kulu (
Плави дворац ) om valdkundan Prezidentan oficialižeks rezidencijaks, istorine
Cetine -pälidn, eloku 2005
Mustmägin parlamentan ištundoiden sija,
Podgoric , reduku 2012
Ristitvaroiden ohjandusen agentuz (Uprava za Kadrove, UZK , Podgoric, tal'vku 2015) ohjastab reformoid valdkundas
Mustmägin Keskuzbank (Centralna Banka Crne Gore, CBCG ), Podgoric, heinku 2022
Mustmägin Nacionaline kirjišt (Nacionalna biblioteka Crne Gore "Đurđe Crnojević" ), Cetine, viluku 2012, ende Italijan sur'oigenduzkundan sauvuz
