Mumbai (marath.:मुंबई [ˈmumbəi],hindi: मुम्बई,angl.:Mumbai [mʊmˈbaɪ]; edel 1995. vot —Bombei,angl.:Bombay) — om lidnIndijan päivlaskmas,Arabijan meren randpolel. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn,Maharaštr-štatan administrativine keskuz.
Mumbai om üks' Indijan kaikiš tarbhaižembiš ižandusen da kul'turan keskusišpäi. Neciš lidnas sur' erinend om üläloštan, elokahuden i gollüden keskes. Hö oma susedoiš paksus.
Lidn sijadase 10..15 m ü.m.t. korktusil. Mumbai otab Bombei-sart da Solsett-saren suvipalad, dai Ulhas-jogensun lähelišt randpol't. Sared ühtenzoittas sildoil da damboil.
Klimat omtropine kaks'sezonine mussonine. Kun keskmäine lämuz om +24,9..+30,5 C°. Ekstremumad oma +11,7 C° (viluku, uhoku) i +41,6 C° (keväz'ku). Paneb sadegid 2213 mm vodes. Läz kaikid sadegid paneb kezakus-sügüz'kus (355..768 mm kus), sil aigalsur'veded oma paksud. Kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-semendkus (30 mm pordos), läz ei olele sadegid vilukus-sulakus (2 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..85 % röunoiš voden aigan.
Mumbai om kaikiš tihedašti elänzoittud Indijan lidn. Vl 2011 sen ristitišt oli 12 478 447 eläjad[1] ezilidnoidenke ühtes. Mumbai otabMaharaštr-štatan kaht rajonad: «Mumbai» (157 km², 3 145 966 eläjad vl 2011), mugažo «Mumbai (ezilidnalaine)» (446 km², 9 332 481 eläjad vl 2011), 603 km² kaiked. Ühtes ičeze kaimdailidnoidenke se om kudenz' surtte mail'man lidnaglomeracii, sen ristitišt om enamba mi 23 mln eläjid 6328 km² pindal (vl 2011 oli 20,5 mln. eläjid[2]).
Lidnan kundaline transport om avtobusad, ezilidnelektrojonused (150 stancijad seičemel jonol), taksid i avtorikšad (molembad ratas ahtištadud londuseližel gazal vaiše), metropoliten i monorel's, ehtatimed da katamaranad. Metro radab vspäi 2014, siš om 53 stancijad nelläl jonol 59,1 km pitte, niiden ližaks kerdalaz ühesa jonod oma sauvomižes 146 km ühthiženke pidusenke. Monorel'san jono om 19,5 km pitte 18 stancijanke, avaitihe sidä vl 2014 mugažo.
Mumbai om järedaks rahvahidenkeskeižiden ühtenzoituzteiden sol'meks. Lidn seižub läz süväd merikarad. Siš om kaikiš suremb passažirine port Indijan päivlaskmas, pol' Indijan matknikoiden valud läbitadas sen matkterminalad.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Čatrapati Šivadži-rahvahanvägimehen nimed (BOM / VABB, 52,8 mln passažiroid i 823 tuh. tonnoid jüguid 2023. finansižel vodel) sijadase pohjoižiden ezilidnoiden suves. Sen rahvahidenkeskeižiden i tatanmaižiden reisiden terminalad ottas 10..15 minutad matkad toine toižespäi.
