Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgattänna.
Mal't (mal't.:Malta [ˈmɐːltɐ],angl.:Malta [ˈmɒltə] vai [ˈmɔːltə]), täuz' oficialine nimi —Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks:Repubblika ta' Malta [rɛˈpʊbːlɪkɐ tɐ ˈmɐːltɐ],angl.:Republic of Malta), om sar'hihe valdkundKeskmeres. Sen pälidn omVallett.
Valdkund om neitraline. Vspäi 2004 Mal't omEÜ:n ühtnijan.
Londuseline pävara ommouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om ližakaz lujas.
Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, noEÜ:n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaišeVatikan penemb necidäEvropas).
Ohjandusen form om unitarine konstitucineparlamentine tazovaldkund.
Mal'tan parlament om üks'kodine. Mülüdas sihe:
Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati / House of Representatives), kogoneb 67 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezident (mal't.:President ta' Malta,angl.:President of Malta). Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast videks vodeks.
Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (mal't.:Prim Ministru ta' Malta, angl.Prime Minister of Malta), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.
.jpeg)
