Lidnan kart (2017) Mal'mö (roč .:Malmö [ˈmâlːmøː],dan .:Malmø [ˈmælmˌøˀ]) omRočinman meriport i koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se omSkone -agjan administrativine keskuz.
Lidn vastsiEvrovizii -konkursad koume kerdad (vll 1992, 2013 i 2024).
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 lidnan statusanke.Hanzan torgovanad sel'dil šingotihe sidä edel ročiž-danižid sodoid.
Mal'mö šingotase järedal jädumatomal meriportal (otab lidnan territorijan pol't), laivansauvomižel, raudbetonan iIKEA -furnituran tehmižel, vezimašiniston (ABS-torguindmark) i meritulleielektroturbinoiden pästandal, himižel industrijal todud portha kivivoil.
Mal'mön municipalitet Skone-agjas (2005) Lidn sijadase Eresunn-sal'men randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om kaikiš suvemb Ročinman lidn päiči agjan kahtes toižes lidnas (Trelleborg iIstad ). Lidnan ühthine pind om 332,6 km², sidä kesken kuivma 156,9 km², vezi otab 175,8 nellikkilometrad.
Klimat omven valdmeren, lämänGol'fstrim -joksmusen valatoitusenke, päivoikaz kezal, pil'vesekaz lujas tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +9,2 C°, kezakun-elokun +15,9..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun +0,8..+2,8 C°. Ekstremumad oma −28,0 C° (viluku) i +34 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +14,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus i elokus. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba kezakus-elokus (63..86 mm kus) i redukus-tal'vkus (64..69 mm kus), vähemba sulakus (30 mm). Paneškandeb lunt tal'vkus-keväz'kus, no se sulab teravas päpaloin.
Lidnan rajonad (2023) Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 318 107 ristitud, vl 2017 — 333 633 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 768 119 ristitud elädas ezilidnoidenke 2522 km² pindal (2023).
Uskondan mödhe lidnan nelländez omaislamanuskojad .
Vspäi 2010 immigrantad ottas ristitištos enamba kaht videndest, hö tulihe sodategendoiden maišpäi (enččen Jugoslavijan mad, Irak, Somali) valdkundaližen järgendusen mödhe, i sirtihe lähižes Danijaspäi, sikš miše Ročinman socialine käskusišt om pehmdamb mi Danijas, sen-žo aigan om kebn sadas sihesai.
Znamasine üläopendusen aluzkund om Mal'mön universitet[ 1] roč .:Malmö universitet , 12,7 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1998 kut üläškol, om universitetan statusanke vspäi 2018, viž fakul'tetad ratas.
Avtobusad i velosipedad (410 km veloteid) oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden rengazjono seičemenke stancijanke radab lidnas vn 2018 tal'vkuspäi. Elektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke. Avtoiden import tegese industrialižes meriportas.
Mal'mö om ühtenzoittud avto- i raudtesildalKopenhagenanke 19 km pitte, mülüb sen aglomeracijha (4 mln eläjid), ühthine komitet ohjastab molembil lidnoil, üks' kompanii valdoičeb lidnoiden portoil. Rahvahidenkeskeižed lendimportad ratas niiden ümbrištos. Lidnoidenkeskeižed elektrojonused ühtenzoittas Kopenhagenanke kaikuččes 15 minutas (časus öližel aigal), ajelend otab 40 minutad. Metropolitenan jono lidnoiden keskes om vaiše planoiš.
Rahvahidenkeskeine civilineMal'mö -lendimport[ 2] Sturup ,MMX / ESMS , 1,9 mln passažiroid vl 2019) sijadase 28 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Stokhol'mha, Gdan'skha i Balkanižen pol'saren lidnoihe, om sezonižid čarterreisid Keskmeren i Kanarižiden sariden lebutahoiže.
Lidnan ohjastusen pert' (2005)
Pühän Petran lüteranine jumalanpert', vn 2003 nägu (om saudud vll 1319−1380)
Mercedes-Benz -kompanijan skandinavine päfater vl 2009
Mal'mön universitet ratud sarel (2013)
Mal'mön oper (2006)
Malmö Arena (2017)
Mal'mön päraudtestancijan sauvuz vl 2023
↑ Mal'mön universitetan sait (mau.se ). (roč.) (angl.) ↑ Rahvahidenkeskeižen Mal'mö-lendimportan oficialižetoi sait (malmo-airport.com ). (angl.) 
.jpg)
