Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

London

Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
London
 Lidnanznam
 Flag
ValdkundSur' Britanii
Eläjiden lugu (2022)8,866,180 ristitud
Pind1,572 km²
London
Pämez'Sadik Han
(semendku 2016—,
Sadiq Khan)
Telefonkod+44-(0)20; −01 322, 01 689, 01 708, 01 737, 01 895, 01 923, 01 959, 01 992
Aigvötal'velUTC+0,
kezalUTC+1
Suren Londonan kart (2024)

London (mugažoanglijan-ki kelel, virktas: [ˈlʌndən];latinan kelel:Londinium) omSuren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahusen i senAnglijan pälidn, kaikiš järedamb lidn valdkundas iBritanijan saril,Evropan kahtenz' lidn ristituiden lugun mödheMoskvan jäl'ghe.

Lidn om Ühtenzoittud Kunigahusen kaikiš znamasižemb politine, ekonomine da kul'turine keskuz. Mail'man rahaazjoiden keskusišpäi ühtes rives Nju Jorkanke i Tokionke.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

RimalaineKlavdii-imperator pani Londonan lidnan alust vodel 43 meiden erad. Läz 100. vodespäi London oli rimalaižen Britanijan pälidnaks, Anglijan pälidn 11.-12. voz'sadaspäi, Suren Britanijan pälidn vspäi 1707. Se oliBritanižen imperijan päkeskuseks 16.-20. voz'sadoil. Vll 1825−1925 London oli mail'man kaikiš järedambaks eländpunktaks eläjiden lugun mödhe.

Keskaigaine Tauer-lidnuz om kaičenus vn 1666 suren lämoipalon jäl'ghe. Lidnan nügüdläine istorine keskuz paniheViktorija-kunigaznaižen tobmuden aigan (1837−1901), kogoneb Vestminster- i Siti-rajonišpäi.

Geografižed andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Suren Londonan sijaduz valdkundas vn 2014 kartal

Londonan sijaduz om Suren Britanijan saren suvipäivnouzmpoles,Temzanjogen molembil randoil läz sen lanktendsijadPohjoižmerhe, Noländel (Grinvičun) meridianal, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat omven valdmeren valatoitusenke, pil'vekaz, tal'vel eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +11,7 C°, kezakun-sügüz'kun +15,9..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun +5,6..+5,9 C°. Ekstremumad oma −17,4 C° (tal'vku) i +40,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 615 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba redukus-vilukus (57..67 mm kus), vähemba keväz'kus-sulakus (39..42 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..70 % röunoiš keväz'kus-elokus, 77..81 % redukus-uhokus.

Tobmuz

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Lidnan rajonad vl 2009

Kaks' grafkundad oma lidnan paloikš: London-Siti (keskuzpalas) i Sur' London (angl.:Greater London). Jäl'gmäine jagase 32 rajonaks (üks'luguangl.:boroughboro).

Suren Londonan radonoigendajan tobmuden pämez' om mer (angl.:Mayor of London). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, toižiden strokuiden voimuz om olmas. Edeline mer omBoris Džonson (Boris Johnson, 3. semendku 2008 — 9. semendku 2016).

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 7 556 900 ristitud. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 8,173,941 eläjad, vn 2021 — 8,799,800 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 8 mln eläjid vll 1931−1951 (8,164,416 eläjad vl 1951) i om nügüd'. Suren Londonan pind om 1572 km² (aglomeracijas — 8382 km²). Kaiken lidnaglomeracijan ristitišt om 14,9 millionad eläjid (vn 2024 andmused).

Augotižlibundan mödhe (2021): vaugedverižed — 53,8 % (sündnuded Surhe Britanijha 36,8 %), azijalaižed — 20,8 %, muzaverižed — 13,5 %, toižen augotižlibundan — 6,3 %, segoitadud augotižlibundan — 5,7 %.

Transport

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Avtobusad (läz 700 maršrutad, 50 ölišt N-nimenke), metron kaks' sistemad, lidnelektrojonused (viž jonod 78 stancijanke, 86 km raudted) i vezitransport (22 valdmad Temzadme) oma kundaližeks transportaks lidnas. Tramvain nell' maršrutad (Tramlink) 28 km pitte oma Kroidon-rajonas vspäi 2000. Leved tramvaisistem lopi radod vl 1952, trolleibusverk om demontiruidud vspäi 1962. Jogiport radabTemzanjogel. Rengazavtote (M25-trass) ümbärdab Londonad, sen ližaks kaks' rengazavtoted oma lidnan südäimes. Tulend ajaden avtol röunatud Südäirengaztel lidnan keskuzpalha om maksline vspäi 2003. Kaik koumetoštkümne keskuzlišt päraudtestancijad sijadasoiš lidnan keskuzpalas ümbri.

Vspäi 1863mail'man ezmäine metropoliten radab lidnas — Londonan metro (vspäi 2018 om 11 jonod, 270 stancijad, 402 km raudted). Sen ližaks, Doklendan kebn metro om avaitud vl 1987 (vspäi 2011 om seičeme jonod, 45 stancijad, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civilineHitrou-lendimport[1] (LHR / EGLL) radab lidnan päivlaskmas. Se om ühteks kaikiš järedambišpäi mail'mas, vastsi 80,1 mln passažiroid vl 2018.

Mel'heižtahod

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Londonas om äi mail'man tetabid mel'heižtahoid: Vestminsteran abbatuz, Vestminsteran pert'kulun kompleks časčuhundusenke (Parlament da Big Ben), Pühän Pauloin päjumalanpert', Taueran lidnuz i m. e.

Sport

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

London oli vastnuKezaližiden Olimpižiden vändoid vozil 1908, 1948 da 2012.

Galerei

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  • Britanijan Parlament i Big Ben (2005)
    Britanijan Parlament i Big Ben (2005)
  • Sitiholl (2004)
    Sitiholl (2004)
  • Taueran lidnuz, vn 2007 nägu
    Taueran lidnuz, vn 2007 nägu
  • Ümbrikacundan kezr (2006)
    Ümbrikacundan kezr (2006)
  • Taueran sild (2010)
    Taueran sild (2010)
  • Lidnan azjaline keskuz (Siti) i London Bridž-päraudtestancii (15 platformad) vl 2014
    Lidnan azjaline keskuz (Siti) iLondon Bridž-päraudtestancii (15 platformad) vl 2014
  • London Vaterloo-päraudtestancii (24 platformad) vl 2013
    London Vaterloo-päraudtestancii (24 platformad) vl 2013
  • Rahvahidenkeskeižen Hitrou-lendimportan nägu vl 2009
    RahvahidenkeskeiženHitrou-lendimportan nägu vl 2009
Temzanjogen nägu vn 2008 uhokus

Homaičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  1. ↑Londonan Hitrou-lendimportan sait (heathrow.com).(angl.)(ital.)(fr.)(saks.)

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
London Vikiaitas


Evropanpälidnad
Afinad |Amsterdam |Andorr la Vel'j |Baku |Belgrad |Berlin |Bern |Bratislav |Brüssel' |Budapešt |Buharest |Dublin |Hel'sinki |Jerevan |Kijev |Kišinöv |Kopenhagen |Lissabon |London |Lüblän |Lüksemburg-lidn |Madrid |Minsk |Monako-lidn |Moskv |Nikosii |Oslo |Pariž |Podgoric |Prag |Reikjavik |Rig |Rim |San Marino-lidn |Sarajevo |Skopje |Sofii |Stokhol'm |Zagreb |Tallidn |Tbilis |Tiran-lidn |Vaduc |Vallett |Varšav |Vatikan |Ven |Vil'nüs
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=London&oldid=182434"
Kategorijad:
Peittud kategorijad:
[8]ページ先頭
©2009-2025 Movatter.jp