Vspäi 1810 lidn oli mülünuVenäman imperijha, edel 1936. vot lidnan oficialine venäkel'ne nimi oliKutais. Se oli Imeretin agjan keskuseks vll 1811−1840, sid' Kutaisin gubernijan administrativižeks keskuseks vll 1846−1917. Nevondkundaližen aigan nened tegimed oliba saudud: «Kolhida»-jüguavtoiden, traktortegim, vauktan litopon-pigmentan, elektromehanine tegim.
Vll 2008−2012 saudihe pertid Gruzijan parlamentan i ohjastusen täht. Vll 2012−2018 Gruzijan parlamentan päsijaduz oli lidnas. Lidnan päivän nimi omkutaisoba, se oigendase 2. semendkud hätkemb mi sada vot.
Lidn sijadase agjan i valdkundan päivlaskmaižes palas,Rioni-jogen molembil randoil (lankteb Mustmerhe), Kolhidan alangišton röunanno (levitase suvhe i päivlaskmha), 125..300 metrad korktusil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. MatkadTbilis-pälidnhasai om 220 km päivnouzmha,Poti-meriporthasai om sada kilometrad päivlaskmha.
Klimat omsubtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +15,4 C°, kezakun-sügüz'kun +21,6..+24,8 C°, tal'vkun-uhokun +6,1..+8,0 C°. Ekstremumad oma −9,8 C° (uhoku) i +43,1 C° (heinku). Paneb sadegid 1358 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sügüz'kus-keväz'kus (116..145 mm kus), vähemba elokus (78 mm). Tal'vaigan voib panda lunt 30 santimetrhasai kerdalaz. Lumi voib katta mad ei hätkemb mi nedalikš, sid' sulab. Kezaaigan oleleb lujid tulleid lähižiden mägiden pautkilpäi. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..75% röunoiš voden aigan.