Kulundlainhed il'mas oma ahtištandan i harvuden čeredujad tarhad Kulund om fizine näguz, kinktoiden lainhiden leviganduz gazanvuiččes, nozolas vai kovas ümbrištos. Kaidos hamas el'getas kulundaks niid-žo lainhid, no mujandelimiden vasthaotmižhe sidodud.
Tegii mehanižid köläidusid fizine hibj voib olda kulundan purtkeks. Ühthižes statjas kulund om erazvuiččiden paksuziden lainhiden ühtmudeks. Intensivižusen järgendused paksuzidmed I / d f {\displaystyle dI/df} f = f 1 , f 2 , . . {\displaystyle f=f_{1},\,f_{2},..}
Akustik herc , Hc. Kulundan heneg omfonon .
Järgeline ristit voib kulda kulundan köläidusid paksuziden diapazonas 16..20 hercaspäi 15..20 kiloherchasai (kHc). Ku kulund om madalamb mi ristitunkulundoiden vasthaotmižen mahtuz , ka se ominfrakulund , ku korktemba, ka edel 1 GHc se omul'trakulund , ülemb mi 1 GHc omgiperkulund .
Ristit kuleb fonetižid (suline pagin) i muzikaližid kulundoid, mugažo juduid.
Kulundan fizižed parametrad oma spektr, intensivižuz, hätkeližuz, piguz, komeduz.
Koveritomašti kulundan komeduz diktuiše lainhen amplitudal, ton (korktuz) andase paksudel. Tarkoiktemba komeduz rippub nenišpäi: effektivine kulundpainuz, köläidusiden paksuz da form. Kulundan korktuz rippub kulundpainuden surudespäi mugažo.
Järgeližes statjas köläidajad hibjad kävutasoiš sädamha kulundoid, ned kuctas il'man köläidusid, ozutesikš,än' (muite i änenlujendimenke),kamerton .Soitoiden tobj pala kävutab sidä-žo mahtust, päiči hengsoitoiš, niiš kulund sündub il'man vastamižpainendaspäi koveroidenke.
Kävutadas kulundan (singaliden) generatoroid tehnikas. Muga nimitadud kulundlazerad, vai fononlazerad[ 1]
↑ Jacob B. Khurgin . Phonon lasers gain a sound foundation (Fononlazerad ottas kovad alust). // Physics. — 2010. — 3. — Lp. 16.(angl.) 
