Kuba (isp.:Cuba), oficialižikš —Kuban Tazovaldkund (isp.:República de Cuba [reˈpuβlika ðe ˈkuβa]), oficialitomikš vspäi 1959 —Joudjuden Sar', om sar'hine valdkundKariban meren pohjoižpalas. Sen päine da kaikiš suremb lidn omHavan.
Vl 1895 sügüz'kus Kuba tedištoiti ičeze ripmatomudesIspanijaspäi. Vn 1898 10. päiväl tal'vkud Ispanii tundišti sidä da kändi Kubad dominionaks, no päliči severziš-se kuiš ispaniž-amerikaine soda zavodihe, i Kuba putuiAÜV:oiden ohjandusen alle. Vn 1902 20. päiväl semendkud Kuba sai ripmatomut okkupacijan lopindan satuseks da kändihe tazovaldkundaks.
Sur' depressii AÜV:oiš vedi sodakukerdusennoks vl 1933,Ful'hensio Batista oli sen ezinenas. Vl 1934 AÜV:oiden oiktuz toda sodavägid sarele miččel taht aigal oli tühjitadud. Batista jäi tobmuden päl kaks'kümne viž vot, oli sodalideraks, sid' prezidentaks vll 1940−1944 i 1952−1959 (pani diktaturad vn 1952 sodakukerdusen jäl'ghe). Hänen ohjandusen aigan oli vasthalibujiden äiluguižid naprindoid otta tobmut Kuban erasil-se territorijoil, kacmata repressijoihe. Lopuks, diktator pageni sarelpäi vn 1959 1. vilukud i Kuban revolücii tegihe täuzin, liderad olibaFidel' Kastro iErnesto Če Gevara. Järedoiden edheotandoiden nacionalizacii mäni vl 1960. Sen jäl'ghe zavottihe repressijoid jo oppozicijad marksistoile vaste. Kuba tegiheNSTÜ:n sebranikaks äjiš sferoiš. AÜV vahvišti Kuban aktad, kudamb garantirui kaikile pagenijoile sarelpäi (mugomid oli 2 mln) kaikenaigašt eländsijad. Vodele 1968 privatižed edheotandad oliba kel'tud sarel. NSTÜ:n čihodamine kucui vällid reformid socialistižes tähäsai Kubas.
Vn 1976 valdkundan Konstitucii om vajehtadud vn 2019 Konstitucijal[3] referenduman abul (24. uhokud, 87% oliba «za»). Se om Kuban videnz' Konstitucii ripmatomuden sandan aigaspäi, om väges vn 2019 sulakun 10. päiväspäi, vahvištihe edeližid vll 1901, 1934, 1940 i 1976.
Mäged da ülüded ottas territorijan koumandest, toine om tazangištod. Koume mägištod om sarel: Sierra Maestra päivnouzmas, Eskambrai keskuzpalas i madal Kordil'jera-de-Guaniguaniko päivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim omTurkino-mägi 1972 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase saren päivnouzmas.
Klimat omtropine passatine kaks'sezonine, relätivine nepsuz om korged läz kaiken aigan. Vihmsezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus, kuiv sezon tuleb redukus-sulakus. Joged oma lühüdad. Sar' alištub tropižile torokoile kovidenke tulleidenke.
Kuba om unitarine socialistineparlamentine tazovaldkund kommunistižen partijan dominiruindanke. Kuban kompartijan pämez' jäb severzidenke-se valdatusidenke vn 2019 Konstitucijan mödhe. Vll 1976 (tal'vku) — 2019 (reduku) valdkundan pämez' oli Valdkundan Nevondkundan pämez'. Vn 2019 redukuspäi valdkundan pämez' om Kuban prezident, parlamentan ühtnijad valitas händast. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot ühtenke voimusenke valitas kahtendeks strokuks, hän oli ohjastusen (ministrišton) pämehen mugažo edel 2019. vot. Nügüd'aigan päministr om ohjastusen (ministrišton) pämez', prezident valičeb kandidatad päministran radnikusele vahvištamha parlamentan ühtnijoil, valdatusiden strok om röunatud videl vodel.
Rahvahan Tobmuden Nacionaline Suim (isp.:Asamblea Nacional del Poder Popular) — se om üks'kodine valdkundan parlament. Deputatoiden lugu om 605 ristitud, valitas heid kerdan vides vodes. Parlament formiruib ohjastust da paneb sen pämest (hän-žo prezident), mugažo Valdkundan Nevondkundan (35 ühtnijad) pämest, radnikusele. Parlament tegeb kaks' sessijad vodes, sen pala — Valdkundan Nevondkund — radab sessijoiden keskes.
Administrativiž-territorialižikš Kuba jagase kuz'toštkümneks agjaks (provincijaks,isp.:provincia) i specialineHuventud-municipii om olmas. Kaik agjad alajagasoiš municipijoikš (isp.:municipio), niid om 169.
