Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke,Permskoje -žilon (sen aluz oli pandud vl 1860) dananalaižiden Dzömgi -seižutesen sijas.
Komsomol'skan Amural ižandusen päsarakod omalendimiden sauvomine, laivansauvomine, raudanmetallurgii ,kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanveimedSahalinaspäi ).
Lidnan sijaduz ümbärdajas rajonas i randas vn 2011 kartal Lidn sijadaseAmur -jogen hural randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.Taigmec da turbazsod ümbärtas lidnad. Voib olda manrehkaidusud seičemehesai magnitudal, vižballaižed oleldas kerdan koumes-nelläs vodes.
MatkadHabarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. Lähembaine lidn omAmursk 50 km suvhe.
Klimat om kontinentaline mussonižen pirdoidenke, tal'v om vilu kuiv (Edahaižen Pohjoižen rajonha tazostadud), keza om läm' neps, kazvatadas arbuzid i vinmarjoid. Voden keskmäine lämuz om +0,4 C°, kezakun-elokun +17,4..+20,8 C°, tal'vkun-uhokun −19,5..−23,6 C°. Ekstremumad oma −45,5 C° (viluku) i +35,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +1,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus, ei voi olda sulasäd tal'vkus (maksimum om −0,2 C°). Paneb sadegid 547 mm vodes, enamba heinkus-elokus (95..107 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (11..27 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš keväz'kus-kezakus i redukus, 78..81 % toižiš kuiš.
Komsomol'sk Amural-lidnan ümbrikod: Keskuzümbrik Leninan ümbrik (Dzömgi) Komsomol'sk Amural om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Aleksandr Žornik (sügüz'ku 2019 — sügüz'ku 2024), Andrei Klimov (sügüz'ku 2014 — heinku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Ginzburg vn 2019 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Svetlana Baženova, radoi vn 2019 redukuhusai.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 263 906 ristitud, vn 2021 — 238 505 ristitud. Kaik 249 810 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 319 tuhad eläjid vll 1990−1992.
Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2010):venälaižed — 87,2 %,ukrainalaižed — 1,7 %,totarlaižed — 0,7 %,vaugedvenälaižed — 0,4 %,nanalaižed — 0,4 %,azerbaidžanlaižed — 0,3 %,korejalaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 7,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[ 1]
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, 34 keskškolad (sen paloin gimnazijad, licei), seičeme speciališt (korrekcišt) školad da školad-internatad, koume ehtališt (ližaopendusen) školad, nell' muzikškolad, kaks' verhiden keliden školad, dizainan škol, nell' sportškolad.
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma aviasauvomižen kolledž, sauvondan kolledž, tehnologijoiden da servisan kolledž, mectegimišton tehnikum, laivansauvomižen tehnikum, Federaližen aznoičendoiden radnikoičendan profškol, Habarovskan valdkundaližen medkolledžan filial. Kaks' üläopendusen aluzkundad oma sijaližed: Komsomol'skan Amural valdkundaline universitet[ 2]
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. Ühtennimine raudtestancii om järedaks raudtesol'meksBaikalan-Amuran magistralil .
Regionaline soda- da civilineHurb -lendimport[ 3] ven .: Хурба́ ,KXK / UHKK / КСЛ , 8,7 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 22 kilometras avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Vladivostokha, Suvisahalinskha, Blagoveššenskha, Krasnojarskha i randadme. Toižed lendimportad omaDzömgi jüguzlendimiden da VIP-personiden täht iPobed («Vägestuz») kebnan aviacijan täht.
Lidnan administracijan sauvuz (2013)
Illä-endustajan kafedraline päjumalanpert', vn 2014 nägu
Amuran laivansauvomižen tegim, nägu Amur-jogespäi vl 2015
Komsomol'skan Amural valdkundaline universitet, ühtenz' korpus (2011)
Komsomol'skan Amural dramteatr (2014)
Lidnan kodirandantedištandmuzei (2016)
Norišton pert' (2013)
Jogistancii vl 2009
Komsomol'sk Amural -päraudtestancijan sauvuz da torg senno vl 2014
Hurb -lendimportan sauvuz vl 2016
_locator_map_(blank).svg)
