Valdkundan nimituz om anttud tetabanHristofor Kolumb-merimatkadajan oiktastuseks, hän avaiži Amerikadevropalaižile. Venesuelan Fransisko de Miranda-revolücioner borcui Suviamerikan ripmatomudes i kävuti Kolumbii-nimitust kaiken Uden Mail'man täht, eriližešti maiden täht Ispanijan i Portugalijan tobmuden al. Sen jäl'gheSimon Bolivar tariči nimed «Kirjeižes Jamaikaspäi» (isp.:Carta de Jamaica), i nimi oli ottud federativižen Kolumbijan Tazovaldkundan sädandas vl 1819.
Ristitud elädas Kolumbijan territorijal 12,5 tuhad EME pordospäi. Kaikiš enamba šingotadud rahvahad da niiden kul'turad oliba čibča (vai muiska / moska, oma kaičenus rahvahaks meiden päivihesai), kimbaja, tairona. Valdkund om kaikiš elokahambiš mail'mas eläjiden rahvahiden i kävutadud heil keliden lugun mödhe. Kolonizacijan jäl'ghe oli ei sa kävutada igähižid rahvahid orjikš, lugetihe heid Ispanižen imperijan ühtnijoikš täuzidenke oiktusidenke (ken eli läbi läžundoiš), sen ližaks andoihe umoidresguardo:iš (rezervacijoiš), pid'oiteldihe toižil teil. Edel evropalaižiden vägitungendadInkiden imperii kontrolirui valdkundan territorijan suvipäivlaskmad.
Ispanižed kolonizatorad astuiba Kolumbijan madme ezmäižen kerdan vl 1499. Hö anastiba tuleban aigan Kolumbijan territorijad 16. voz'sadan ezmäižen palan sodoiden satuseks. Uz' Granad-vicekunigahuz oli sätud niiden rezul'tataks, Bogota oli sen pälidnaks. Vn 1810 20. päiväl heinkudSimon Bolivar, Kolumbijan vei, tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Vl 1819 ripmatomuz oli tundištadud. Vl 1831 Sur' Kolumbii-federacii čihozi (neniden valdkundoiden territorijad mülüiba sihe: Kolumbii,Panam,Ekvador,Venesuel i Brazilijan lodeh), i jäl'ghižel vodel Uz' Granad-tazovaldkund oli tedištoittud nügüdläižiden Kolumbijan i Panaman territorijal. Valdkund oli toižetadud Granadan konfederacijaks (1858), sid' Kolumbijan Ühtenzoittud Valdkundoikš (1863). Nügüdläine nimituz om vspäi 1886, Panam läksi valdkundaspäi vl 1903.
Vlpäi 1964rahvahanikoiden soda astui Kolumbijan territorijan palas, se om loptüd vn 2016 formaližikš, kožundaktan mödhe ohjastusen i vasthalibujiden keskes.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii[2][3] om vahvištadud vn 1991 4. päiväl heinkud, se vajehti vn 1886 konstitucijad i om väges läz jogavoččidenke kohendusidenke, vn 2018 versii om nügüd'.
Kolumbii om mavaldkundröunoišPanamanke (röunan piduz — 266 km) päivlaskmas,Venesuelanke (2219 km) iBrazilijanke (1645 km) päivnouzmas,Perunke (1626 km) iEkvadoranke (586 km) suves. Ühthine röun kuivmadme — 6342 kilometrad[4].
Kolumbii om unitarine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.:Presidente de la República de Colombia), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei voi. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.
Parlament om kaks'kodine Kongress (isp.:Congreso), rahvaz valičeb sen ühtnijoid mugažo nelläks vodeks. Üläkodi, Senat (isp.:Senado), kogoneb 102 ühtnijaspäi. Alakodi, Ezitajiden Kodi (isp.Cámara de Representantes) mülütab 166 ezitajad-ühtnijad (162 i om kvotid ümbrikoile ližaks: üks' ristit —indejalaižišpäi, üks' — afrokolumbijalaižišpäi, üks' — röunantagaižiš kolumbijalaižišpäi da üks' — toižišvähembusišpäi).
Kaikiden munucipalitetoiden valičendad tegesoiš ühtes vodes da vides kus prezidentan valičendoiden jäl'ghe.
Jäl'gmäižed prezidentan valičendad oliba kahtel tural vn 2022 semendkun 29. da kezakun 19. päivil,Gustavo Petro sai vägestust (1. tur 40,34%, 2. tur 50,42%) da radab vn 2022 elokuspäi ezmäižen strokun. Edeline prezident omIvan Duke Markes (eloku 2018 — eloku 2022). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 keväz'kun 13. päiväl.
