Klassižen mehanikan pätedomehiden elon voded:Galilei,Njuton,Lagranž,Gamil'ton,Maksvell,EinšteinKlassine mehanik ommehanikan jaguz, baziruišeNjutonan käskusil (sišpäi toine nimi omNjutonan mehanik) i Galilein relätivižusen principal. Mehanik om fizikan jaguz, tedoidab hibjoiden sijadusiden käskusid avarudes aigan mändes i sen olendan kucujid süid. Jagusen vähemba levitadud nimi omtehnine mehanik.
Klassižen mehanikan jagused:
- statik — kacleb hibjoiden tazoolendoid;
- kinematik — tedoidab likundan geometrišt ičendad sen süiden kaclendata;
- dinamik — kacub hibjoiden likundad sen süiden lugendanke.
Voib ümbrikirjutada necidä fizikan jagust nelläl matematižel mahtusel, ned oma ekvivalentižed keskneze: Njutonan käskused, Lagranžan formalizm, Gamil'tonan formalizm, Gamil'tonan — Jakobin formalizm.
Löutihe klassižen mehanikan kävutandan rounöid 20. voz'sadan augotišele. Se tedon jaguz andab tarkoiktoid rezul'tatoid lujas, no hibjoiden piguz piidab olda äjan vähemba mi vauktusen piguz (<<3 x 108 m/s; toižin se statj alištubrelätivistižen mehanikan käskusile), suruded enamba znamasižešti mi atom i molekul (>>10−9 metrad; ku voib rindatada, kakvantmehanik ümbrikirjutab statjad), keskustoil vai arvoimižil, konz voib lugeta gravitacijan levigandusen pigut lopmätoman (kendan kvantteorii kacleb relätivižid kvanteffektoid).
Klassine mehanik jäb znamasižen ičeze koveritomuden tagut toižiden teorijoiden rindataden i ümbrikirjutab muupäivälišt avarod realižust hüvin. Voib kävutada sidä mehanikad ümbrikirjutamha äjiden fizižiden objektoiden likundad: järgeližed objektad (kutiripakmellic vaihloptan mäč), astronomižed objektad (planetad,tähthad), äjad mikroskopižed objektad.
Päižed tärtused:avaruz,aig,mass,piguz,vägi,mehanine rad,energii,impul's.
