Lidnankundan sijaduz agjas i valdkundas (2020)Kerav (suom.:Kerava [ˈkerɑʋɑ],roč.:Kervo) omSuomenman lidn valdkundan suves. Se sijadaseUdenma-agjan keskuzpalas, valdkundan 31. lidn eläjiden lugun mödhe.
Üläkerav- (suom.:Ylikerava) i Alakerav-küläd oliba olmas lidnan sijas 1440-nziš vozišpäi, mülütihe Sipoon tulendha. Vspäi 1643Kerav-külä mülüi Tuusulan tulendha. Vl 1862 «Hel'sinki — Hämenlidn»-raudtekeskust läbiti küläd i vedi tegimišton edheotandoid. Keravan municipalitetan aluz om pandud vl 1924 erigoitmiželTuusulan municipalitetaspäi, se voz' znamoičese lidnan alusenpanendan vodeks. Vspäi 1954 municipalitetan pind kadoti nelländest, sen suvipala sijadaseVantaa-lidnas nügüd'. Vl 1970 kätihe Keravad täudeks lidnaks (suom.kaupunki).
Kerav šingotase industrijaližil parkoil, saudihe niid lidnan päivnouzmas, E75-avtotrassan taga. Pästtas söndtavaroid (olud), tekstilid, metalltegesid (keitimpolen mašiništ — «Metos») i meblid, logistine keskuz.
Lidnankundan sijaduz Sures Hel'sinkiš (2011)Lidn sijadaseSur' Hel'sinki-regionan päivnouzmas. Keravanjogi (suom.:Keravanjoki 65 km pitte, Vantaa-jogen hura ližajogi,Suomen lahten bassein) läbitab lidnan päivnouzmašt palad.
Matkad Tuusulanjärven (5,9 km²) suvižhe randhasai om viž kilometrad päivlaskmha lidnan keskusespäi,Järvenpää-lidnhasai om 5 km pohjoižhe,Hel'sinkihesai — kaks'kümne kilometrad suvhe avtotel vai raudtedme. RöunatabTuusulan külämunicipalitetanke päivlaskmas i pohjoižes,Sipoon municipalitetanke päivnouzmas,Vantaa-lidnanke suves. RahvahidenkeskeineHel'sinki-Vantaa-lendimport om saudud 12 km suvipäivlaskmha.
Vn 2022 andmusiden mödhe lidnan ühthine pind om 30,79 km², sidä kesken kuivma — 30,63 nellikkilometrad, sokaz ma otab 0,16 km².
Keravan kart (2005)Kerav jagase 11 nimitadud lidnrajonaks (äilugusuom.:kaupunginosat). Municipaline suim kogoneb 51 ezitajaspäi.
Petri Härkönen radoi lidnan edeližen pämehen vll 2010−2016.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 23 851 ristitud, vl 2000 — 30 270 ristitud, vl 2010 — 34 282 ristitud, vl 2020 — 36 789 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Lidn omSuren Hel'sinkin magaduzrajonaks, i sen ristitišt ližadub kaikuččel vodel.
Vn 2016 andmusiden mödhe,suomen kel' oli mamankeleks 89,6 % täht lidnalaižišpäi,ročin kel' — 1,2 %, toižed keled — 9,2 %. Vspäi 1953 suomen kel' om kundan üks'jäižeks oficialižeks.
Keskuzrajon lidnan ohjastusen pertinke (avar kaks'žiruine, 2005)
Keravan lüteranine jumalanpert' (vspäi 1963), vn 2008 nägu
Oludentegim vn 2009 vilukus
Teatran sauvuz (2008, radab vspäi 1996)
Kerav-päraudtestancii vl 2007