Suren Kairan sijaduzNilan del'tan augotišes, nägu Man kaimdajaspäi vl 2004 vai sen aigemba Kair (arab. : القاهرة El'-Kāhira — «vägestusekaz», sijaline virkand [el.qɑ(ː)ˈheɾɑ]), omEgiptan pälidn, sen kaikiš suremb lidn-agj da kahtenz' lidnAfrikas eläjiden lugun mödhe (Lagosan jäl'ghe). Kaikiš järedamb arabankel'ne lidn mail'mas.
Sur' Kair om turizman järed keskuz.
Ezmäine johtutez lidnas om datiruidud vl 969. Vl 1347mustmoran pošav tegihe lidnas.
Vspäi 1854Aleksandrii om ühtenzoittud Kairanke raudtel. Se om ezmäine raudte Afrikas.
Kair sädab Egiptan kogosüdäiproduktad kaht ühesandest. Lidn om järedaksavtoiden dalikkuimiden tegijaks.
Kairan agjan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal Kair sijadase Egiptan pohjoižes. Lidn seižubNil -jogen molembil randoil, edel sensuhištod mödvedhe. MatkadKeskmeren randhasai om 165 km pohjoižhe orhal.
Klimat omsubtropine kuiv tropižen röunal, päivoikaz, sulakus-sügüz'kus eriližešti (ul'traruskedsinižen sädegoičendan indeks om 9..11,5). Voden keskmäine lämuz om +22,5 C°, kezakun-elokun +28,2..+29,2 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15,9 C°. Ekstremumad oma +1,2 C° (viluku) i +47,8 C° (semendku). Kezaaigan minimum om +16 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum +34,2 C° (uhoku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 25 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (3..6 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 46..54 % röunoiš uhokus-kezakus, 58..61 % heinkus-vilukus.
Lidnan i sen rajoniden röunad (2020) Kair omühtennimižen muhafaz:an keskuz da üks'jäine lidn. Se jagase 46 nimitadud policiirajonaks (kism:aks ). Municipalitetan sauvuz (se-žo valdoičijan Nacionaližen Demokratižen partijan päfater) paloi lophu revolücijan aigan vn 2011 uhokus.
Edeline lidnan pämez' (gubernator) om Atef Abd El' Hamid (radoi vspäi 2016).
Vl 2011 lidnan ristitišt oli 10 230 350 eläjad. Lidnas lugetas Egiptan eläjiden ühesandest. Vl 2018Suren Kairan aglomeracijas elihe 22 183 000 ristitud 2734 km² pindal, se ristitist oli kaikis suremb (vl 2011 oli 16,9 mln elajid). Valdkundan koumanz' ristitištolGiz -lidn om sijatud suvipäivlaskmpolehe.
Znamasižed üläopendusen aluzkundad oma valdkundaližed Ain-Šams-universitet[ 1] Gizas .
Lidnan elektroraudtetransportan kart (2024) Avtobusad, metropoliten, jonused, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vl 1987 avaitihe metron ezmäižen jonon, se om ezmäine Afrikas alusenpanendan aigan mödhe (vn 2024 semendkuspäi 84 stancijad ratas koumel jonol, 106,8 km raudted). Metropolitenan nellänz' jono om sauvomižes vll 2024−2028. Monorel'san kaks' jonod Udhe Kairha oma sauvomižes mugažo i lindäs avaitud vl 2025.
Rahvahidenkeskeine civiline Kairan lendimport[ 2] Maṭār El Qāhira El Dawli ,CAI / HECA , 14,7 mln passažiroid vl 2012) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Se om kaikiš suremb valdkundas, nellänke lendahtamižsarganke.
Kairan lidnuz (2015)
Ibn Tulunan mečet' (876−879), vn 1986 nägu
National Bank of Egypt vl 2020
Egiptan raudteiden ohjandusen sauvuz vl 2011
Ain-Šams-universitetan farmaceftine fakul'tet (2011)
Kairan oper (2010)
Kairan rahvahidenkeskeine lendimport vl 2008
Kairal om koumetoštkümne sebruzlidnad[ 3]
.svg)
