Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

Kadmii

Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'/levitadud
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Kadmijan brusut (irguz 99,999 %) kubižen santimetran kohtha
48
0
0
2
18
18
8
2
Cd
112,411
Kadmii

Kadmii (Cdcadmium latinan kelel) om 48nz' himine elementhimižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas, IIB), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Element om harv Man kores, 130 mg tonnas. Germanine Fridrih Štromajer-himik avaiži kadmijan vl 1817, nimiti sidä Amuižen GrekanmanKadm-personažan mödhe. Sadascinkan kivendon ümbriradmiženke, läz 20 tuhad tonnoid vodes, makstihe 3 US$ kilogrammas vn 2011 elokus.

Kadmii da sen ühtnendad oma morijad. Metall om kancerogenine.

Fizižed ičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Kadmii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvaugedpäličmänendmetall. Kristalline segluz om geksagonaline. Kadmiikaluine ližadusita räzäidab koverdusestinan kartte.

Atommass — 112,411. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,65 g/sm³. Suladandlämuz — 594,22 K (321,07 C°). Kehundlämuz — 1040 K (767 C°).

Londuseline kadmii kogoneb kahesas stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma radioaktivižed vähän:106Cd (1,25 %),108Cd (0,89 %),110Cd (12,47 %),111Cd (12,8 %),112Cd (24,11 %),113Cd (12,23 %, T½ = 8,04 × 1015 vot, kändaseindijaks),114Cd (28,75 %),116Cd (7,51 %, T½ = 2,8 × 1019 vot, kändasetinaks). Niiden ližaks tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 95..132 atommassanke da kaks'toštkümne izomärad. Kaikiš hätkemban109Cd-izotopan pol'čihodamižen pord om 461,4 päivest, sid'115Cd (T½=53,5 časud) i kadmii-107 (6,5 časud), mugažo113mCd-izomär (T½= 14,1 vot),115mCd-izomär (44,6 päivest) i117mCd-izomär (3,36 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas β- i protonižen (nomerad 97, 98), α, β- i protonižen (nomer 99), β- i neitronižen (nomer 130) vai muite β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoišhobedaks vai indijaks, izotop 97 — hobedaks ipalladijaks, kadmii-99 — hobedaks, palladijaks irodijaks.

Kävutand

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Ottas kävutamižhe kadmijan kaht videndest metalližtegesiden korrozijanvastaižeks krepindaks. Ližatas elementad alendamha tinadusen lämut i juvelirižes tehmižes. Tehtas mineraližid mujuid kadmijan sul'fidoišpäi i selenidoišpäi. Kävutadas akkumulätorbatarejiden elektrodikš. Hüvä termoelektrine material. Kadmijan ftoroborat om tarbhaine flüsalüminijan tinadusen täht.

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Kadmii Vikiaitas


123456789101112131415161718
1H He
2LiBe BCNOFNe
3NaMg AlSiPSClAr
4KCaSc TiVCrMnFeCoNiCuZnGaGeAsSeBrKr
5RbSrY ZrNbMoTcRuRhPdAgCdInSnSbTeIXe
6CsBaLaCePrNdPmSmEuGdTbDyHoErTmYbLuHfTaWReOsIrPtAuHgTlPbBiPoAtRn
7FrRaAcThPaUNpPuAmCmBkCfEsFmMdNoLrRfDbSgBhHsMtDsRgCnNhFlMcLvTsOg
8UueUbnUbuUbbUbtUbqUbpUbh
Muglmetallad Muglmametallad LantanoidadAktinoidadÜläaktinoidadPäličmänendmetalladToižedmetalladPol'metalladToižedmetallatomad substancijadGalogenadHüväsuguižed gazad
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Kadmii&oldid=169120"
Kategorii:
Peittud kategorijad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp