Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1991 referenduman jäl'ghe, se om väges vn 2001 vajehtusidenke[2]. Vaumitihe Konstitucijan ut variantad vn 2015 vilukule, no valdkundan poled ei ületagoi erižmel'žusid federalizacijan polhe.
Valdkundan da kaikenArabijan pol'saren kaikiš korktemb čokkoim omDžabal' En Nabi Šuaib-mägi, 3667 metrad valdmeren pindan päl. Se sijadase läzSanaa-pälidnad, päivlaskmpolehe sišpäi. Saum vezid om nol'.
Ohjandusen form om unitarineprezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks. Prezident paneb päministrad radsijha. Parlament i ohjastuz vahvištadas käskusid.
Kaks'kodine parlament radoi valdkundas ende. Üläkodi — Nevondkund (arab.: شورىŠūrā) 111 pandud radsijha nevojanke. Alakodin — Ezitajiden Kodin (arab.: مجلس النوابMadžlis Al'-Nuvab) 301 ühtnijan jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2003 27. päiväl sulakud kaikel rahvahal kudeks vodeks, sid' hätkestadihe valičendoid vahvištamha ut konstitucijad. Alakodi om pästtud radmaspäi vn 2015 uhokus sodakukerdusen rezul'tataks. Politine Ülänevondkund om sätud pordaigaližikš vl 2015.
Abd-Rabbu Mansur Hadi om valitud kahteks vodeks (sai 99,8% änid, sid' pidetihe strokud vodeks) da radoi prezidentan vn 2012 uhokun 27. päiväspäi, edel sidä oli Jemenan varaprezidentan vll 1994−2011. Vspäi 2015 prezident om pagoiš Rahvahanikoiden sodan Jemenas tagut.Mahdi Al'-Mašat om valdkundan faktine pämez' — Politižen Ülänevondkundan ezimez' vn 2018 sulakun 19. päiväspäi.Majin Abdulmalik Sajid radab päministran vn 2018 redukun 18. päiväspäi.
