Lidnan kart ümbrištonke (2022) Jakutsk (ven .:Яку́тск [jɪˈkutsk],jakut .:Дьокуускай / Cokûskay [ɟ͡ʝoquːskáɪ]) om lidn da lidnümbrikVenäman päivnouzmas. Se omSaha (Jakutijan) Tazovandkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Järed port sijadaseLenanjogen randal.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kutiJakutijan (Lenan) lidnuz (ven .:Якутский (Ленский) острог ). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan päižeks lidnaks vl 1851.
Lidn šingotase energetižel sarakol (Jakutskan GRES, GRES-2 i LEK), torguindal i edheotajiden radmižel, valdkundaližil holitišil, opendusen aluzkundoil. Tegimišt ei ole lujas šingotadud, päižed sarakod oma sömtegimišt (leibänkombinat, maidtegim, lindfabrik, likörvodktegim,oluden tegim), diamantoiden tahkoičend, pertinsauvondkombinat, sauvondmaterialiden i metalližkonstrukcijoiden pästand, metallan ümbriradmine, Jakutskan gazanümbriradai tegim, buran hilen samine (Kangalassin hil'kar'jer 40 km pohjoižhe lidnaspäi, mülüb lidnümbrikho), mecan ümbriradai kompleks, nahkan da kengiden kombinat.
Lidnan sijaduz tazovaldkundas vn 2007 kartal Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižubLenanjogen hural randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatudigähižen rougun zonha lidn Mas.
MatkadMoskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om vilu lujas, ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz om −7,9 C°, kezakun-elokun +15,6..+19,9 C°, tal'vkun-vilukun −36,9..−37,0 C°, uhokun −32,9 C°. Ekstremumad oma −64,4 C° (uhoku) i +38,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −7,8 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om −2,2 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −1,5 C°). Il'man lämuz voib lankta −40 Cel'sijan gradushasai redukus-sulakus, oleskeleb −50 C° läz joga tal'vel. Paneb sadegid 235 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (30..40 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus). Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 69 %.
Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesaks administrativižeks ümbrikoks. Kaik kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.
Lidnan pämez' om lidnümbrikon pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Sardana Avksentjeva (sügüz'ku 2018 — viluku 2021) i Aisen Nikolajev (keväz'ku 2012 — semendku 2018).
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud, vn 2021 lidnan — 355 443 ristitud. Vl 2017 kaik 307 911 eläjad oli lidnas i 324 651 eläjad kaikes lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2010 andmused):jakutalaižed — 52,3 %,venälaižed — 41,9 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021):jakutalaižed — 39,56 %,venälaižed — 17,63 %,kirgizlaižed — 2,28 %,evenkalaižed — 1,29 %,tadžikalaižed — 1,16 %,kitajalaižed — 0,94 %,armenijalaižed — 0,71 %,burätalaižed — 0,42 %,evenalaižed (ende lamutalaižed) — 0,40 %, toižed rahvahad — 2,41 %, rahvahuden ozutandata — 33,20 %.
Avtobusad (16 kommertišt maršrutad i kaks' municipališt) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas ezilidnoidenke, tal'vel ajeltas Lenan vastrandale-ki. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke navigacijan aigan. Lähembaine raudtestancii om Alabestäh (jakut .:Аллараа Бэстээх ,ven .:Ни́жний Бестя́х ), sijadase koumekümnes kilometras lidnaspäi, kümnes kilometras randalpäi Lenan vastrandal. Sild Lenas päliči om sauvomižes vn 2024 redukuspäi.
Kaik om kaks' civilišt lendimportad. RahvahidenkeskeineJakutsk (Tuimaad) -lendimport[ 1] YKS / ЯКТ / UEEE , 908 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase lidnan pohjoižpoles seičeme kilometrad keskuzpalaspäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoiže, Sibiridme da Jakutijan südäimes.Magan -varalendimport (GYG / МГН / UEMM , 10 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase kaks'toštkümnes kilometras lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas. Tehtas reisid Saha Tazovaldkundadme lendimil i punolendimil mugažo.
Lidnümbrikon Duman i administracijan sauvuz (huralpäi, 2017)
Jakutsk-lidnan Sündun Toižetamižen kafedraline päjumalanpert', vn 2012 nägu
Etnografine «Čočur Muran»-kompleks, vn 2015 nägu
Lenan ühtenzoittud jogilaivišton kontor vl 2012
Jakutskan GRES-2 vl 2017
Pohjoižpäivnouzmaine federaline universitet, londuseližiden tedoiden fakul'tetad (2013)
Arktine valdkundaline agrotehnologine universitet (2008)
Arktine valdkundaline kul'turan i čomamahtoiden institut (2015)
Pohjoižen kaivuztön institut Čerskijan nimed (2013, Venäman Tedoakademijan Sibirin palakund)
Saha-teatr Ordžonikidzen torgul (2012)
Jakutsk -lendimportan terminal vl 2023
↑ Rahvahidenkeskeižen Jakutsk-lendimportan sait (yks.aero ). (ven.)
_-_panoramio.jpg)
.jpg)
