Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

Hartum

Vajehta tarkendused

Vikipedii-späi

Tarbhaine lehtpol'/levitadud

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Hartum
الخرطوم(arab.,*Al'-Khartūm)*
Khartoum(angl.)
Lidnanznam
Valdkund	Sudan
Eläjiden lugu (2025)	1,974,647 ristitud
Pind	322,7 km²

Pämez'	Abdel' Rahim Mohammed Hussein (kezaku 2015—)
Telefonkod	+249−1
Aigvö	UTC+2

Hartum, Omdurman i Bahri vn 2011 kartal

Hartum (arab.: الخرطوم [al.xur.tˤuːm]Al'-Khurṭūm,angl.:Khartoum [kɑːrˈtuːm], vaiKhartum) omSudanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se omHartuman agjan (vilajatan) administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Eländpunktan aluz om pandud Ras El' Hartum (Mokren)-nemel vl 1823,Egiptan jenaral-gubernatoran (hukumdar) rezidencii sijazihe täs. Sijaližel dinka- i beja-kelilHartum znamoičeb «(jogiden) vasttuz». Istorine keskuz sijadase Sinivauvhan Nilan randoil.

Hartum šingotase torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Lidnan industrijad oma stöklan tehmine, tekstiline, poligrafine, sömtegimišt. Kivivoin ümbriradmižen tegimed ratas Bahriš (Pohjoižes Hartumas) i agjan pohjoižes, ned anttas äi radsijid lidnalaižile.

Geografijan andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Hartuman agjan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas,Vauktan Nilan da sen oiktanSinivauvaz Nil-ližajogen ühthejoksmusen randoil, 381 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bahri (Pohjoine Hartum) i Hartum suves ühtenzoittas koumel sildal.

Klimat om räk lujas da kuiv, päivoikaz vodes läbi. Hartum om kaikiš räkembiš pälidnoišpäi mirus. Voden keskmäine lämuz om +30,4 C°. Päivän keskmäine lämuz om +31,1..+35,0 C° sulakuspäi redukuhusai, +23,6 C° vilukus, +25,0..+29,1 C° toižiš kuiš. Ekstremumad oma +7,5 C° (viluku) i +47,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +39 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +17 C° semendkus-redukus. Paneb sadegid 121 mm vodes, läz kaikid heinkus-sügüz'kus (104 mm pordos), ei ole sadegid kül'mkus-sulakus (0,7 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 42..53 % röunoiš heinkus-sügüz'kus, 14..19 % keväz'kus-semendkus, 21..30 % toižiš kuiš.

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vn 2008 Sudanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,410,858 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2014 kaik 5,4 mln elihe lidnas ezilidnoidenke (Hartuman agj 22 142 km² pindal,Bahri,Omdurman Nilan hural randal i külärajonad mülüdas agjaha).

Islaman pühäpertid oma enambuses lidnas. Hristanuskondan sarakoiden severz'-se jumalanpertid om saudud lidnas mugažo.

Valdkundan kaks' znamasišt üläopendusen aluzkundad om lidnas, molembad oma valdkundaližed: Sudanan tedon da tehnologijoiden universitet^[1] (om sätud vl 1990 Hartuman politehnižen institutan alusel, 25 kolledžad, 83 tuh. üläopenikoid, kümne kampusad lidnas i sen agjas) i Hartuman universitet^[2] (alusenpanend 1902, nügüdläine nimi vspäi 1956, 16,8 tuh. üläopenikoid).Kairan universitetan filial radab.

Transport

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Hartuman ezilidnoidenke sijaduz Nilan randoil (2005)

Privatižed avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Hartum om valdkundan raudte- i jogiteiden sol'meks. Irdpol'žen torguindan tobj pala tegese jogidme.

Hartuman rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport^[3] (KRT / HSSK, 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan keskuzpalas. Se ei olend rados Toran Hartumas aigan (15. sulaku 2023 — 25. keväz'ku 2025) läz kaht vot. Uden lendimportan sauvomine tuleb lophu nell'kümnes kilometras suvhe lidnan keskusespäi.

Galerei

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Hartuman mečet', vn 2012 nägu
Pühän Matfein kafedraline päjumalanpert', vn 2009 nägu (riman katoline, nüg. om saudud vodele 1908)
Hartuman bank i lidnan azjaline keskuz vl 2022
Hartuman universitetan päverajad (2009)
Hartuman rahvahidenkeskeine lendimport vl 2012

Homaičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

↑Sudanan tedon da tehnologijoiden universitetan sait (sustech.edu).(angl.)(arab.)
↑Hartuman universitetan sait (uofk.edu).(arab.)(angl.)
↑Hartuman rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (khairport.gov.sd).(angl.)

Hartum Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \|Addis-Abeb \|Akkr \|Alžir-lidn \|Antananarivu \|Asmar \|Bamako \|Bangi \|Banžul \|Bisau \|Brazzavil' \|Dakar \|Dodom \|Džibuti-lidn \|Džub \|Fritaun \|Gaborone \|Giteg \|Harare \|Hartum \|Jamusukro \|Jaunde \|Kair \|Kampal \|Kigali \|Kinšas \|Konakri \|Librevil' \|Lilongve \|Lome \|Luand \|Lusak \|Malabo \|Maputu \|Maseru \|Mbabane \|Mogadišo \|Monrovii \|Moroni \|Nairobi \|Ndžamen \|Niamei \|Nuakšot \|Port Lui \|Porto Novo \|Prai \|Pretorii \|Rabat \|San Tome \|Tripoli \|Tunis-lidn \|Uagadugu \|Viktorii \|Vindhuk

Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Hartum&oldid=179313"

Peittud kategorijad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp