Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

Gožuv-Vel'kopol'ski

Vikipedii-späi
Gožuv-Vel'kopol'ski
Gorzów Wielkopolski
 Lidnanznam
 Flag
ValdkundPol'šanma
Eläjiden lugu (2024)114,567 ristitud
Pind85,72 km²
Gožuv-Vel'kopol'skiGorzów Wielkopolski
Pämez'Jacek Voicicki
(tal'vku 2014—,
Jacek Piotr Wójcicki)
Telefonkod+48−95
Aigvötal'velUTC+1,
kezalUTC+2
Lidnan kart (2013)

Gožuv-Vel'kopol'ski (pol'š.:Gorzów Wielkopolski [ˈɡɔʐuf vʲɛlkɔˈpɔlskʲi], lühetasGorzów Wlkp., vhesai 1945 oliLandsberg Vartal-nimenke,saks.:Landsberg an der Warthe), paksusGožuv muite, om lidnPol'šanman lodehes. Se omLübušan sodaveikundan ühteks administrativižiš keskusišpäi, toine keskuz omZelöna Gur.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1257. Vanh lidn läz ei ole kaičenus, no 19. voz'sadan fartalad (muga nimitadud uz' lidn) oma väges. Vll 1946−1949 eläjad-saksalaižed oliba deportiruidud Saksanmaha Pol'šanman tobmuden pätandan mödhe. Vll 1975−1998 lidn oli Gožuvan sodaveikundan administrativižeks keskuseks.

Gožuv-Vel'kopol'skii šingotase penen biznesan edheotandoil, avtoelektrižen südäimen tegimel, veterinarižen medicinan i himijan edheotandal (himižed kuidud, enččes magnitkerthen i audio- da videokassetoiden tegii), Gožuvan LEK:al.

Geografijan andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz sodaveikundas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase sodaveikundan pohjoižes,Vart-jogen randoil (pol'š.:Warta,Oderan bassein), 19...82 m ü.m.t. korktusil. Lähembaine sur' lidn om Zelöna Gur 91 km suvhe orhal.

Klimat omven valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,1..+1,1 C°. Ekstremumad oma −27,1 C° (uhoku) i +37,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,2 C° (uhoku). Paneb sadegid 556 mm vodes, enamba semendkus-elokus (57..75 mm kus), vähemba uhokus (35 mm) i sulakus (29 mm). Paneb lunt 32 päiväd tal'ves, lumikatken keskmäine korktuz ei ületa 2..4 sm tal'vkus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..70 % röunoiš sulakus-elokus, 88..90 % kül'mkus-vilukus, 77..84 % toižiš kuiš.

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vl 2020 lidnan eläjiden lugu oli 122 589 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124..125 tuhad eläjid vll 1990−2015 (126 406 ristitud vl 1999). Läz 400 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas (2015).

Transport

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Avtobusad (27 maršrutad päiväl i nell' öl), tramvaid (koume jonod) i rel'sobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. LidnanMZK-kompanii holitab niid.

Gožuvan päraudtestancii eli renovacijas läbi vll 2009−2010. Ei ole kirhulišt raudteühtenzoitust. S3-mante ühtenzoitab Ščecin- i Zelöna Gor-lidnoidenke.

Galerei

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  • Lidnan tobmuden sauvuz (2020)
    Lidnan tobmuden sauvuz (2020)
  • Pühän Maria-neiččen Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu (riman katoline, om saudud 12.-13. voz'sadoil)
    Pühän Maria-neiččen Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu (riman katoline, om saudud 12.-13. voz'sadoil)
  • Gožuvan LEK (2015)
    Gožuvan LEK (2015)
  • Lidnan filarmonii (2012)
    Lidnan filarmonii (2012)
  • Gožuv-Vel'kopol'ski-päraudtestancii vl 2013
    Gožuv-Vel'kopol'ski-päraudtestancii vl 2013

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Gožuv-Vel'kopol'ski Vikiaitas


Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) |Alaläšan (Belostok) |Alasilezijan (Vroclav) |Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč,Torun') |Lodzin (Lodz') |Lüblinan (Lüblin) |Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski,Zelöna Gur) |Mazovijan (Varšav) |Opolen (Opole) |Penen Pol'šanman (Krakov) |Pomorjen (Gdan'sk) |Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) |Silezijan (Katovice) |Suren Pol'šanman (Poznan') |Sventokšistan (Kel'ce) |Varminiž-Mazuran (Ol'štin)
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Gožuv-Vel%27kopol%27ski&oldid=177483"
Kategorijad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp