Gamburg i sen ezilidnad (2021) Gamburg (saks .: Hamburg [ˈhambʊʁk], sijaline virkand [ˈhambʊɪ̯ç], alasaksonijan paginHamborg [ˈhambɔːç]), oficialine nimi —Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn (saks .: Freie und Hansestadt Hamburg ), omSaksanman kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, sen üks' federacijanmaišpäi,Evropan koumanz' surtte meriport.
Lidnan aluz om pandud 8. voz'sadal meiden erad. Vl 808Suren Karlan ohjandusen aigan lidnuz oli saudud kaičemha eläjidpäivlaskmaižid slavilaižid vaste.
Vl 1510 Gamburg sai imperijan joudjaližen lidnan statusan (ičeohjastusen oiktuz).
Gamburg šingotase järedal meriportal (145 mln tonnoid jüguid, sen paloin 9,7 mln konteineroid, 589 tuh. passažiroid vl 2014), bankoiden amuižeks keskuseks,metallurgijan tegimil (raud, alüminii, vas'k), laivansauvomižel,Airbus -kompanijan lendimiden ühthekeradamižel (13 tuhad radnikoid), turizmal (6,7 mln matknikoid vl 2017), medijan industrijal.
Lidnan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal Gamburg-federacijanma om röunoišŠlezvig-Gol'štein -federacijanmanke pohjoižes daAlasaksonijanke suves.
Lidn sijadase Saksanman pohjoižes,El'b - iAl'ster -jogiden ühthejoksmusen randoil, El'ban lanktendan sijasPohjoižmeren karha, 110 km merospäi. Gamburgan keskuzpala seižub kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat omven valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,7 C°, kezakun-elokun +16,0..+18,3 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+2,9 C°. Ekstremumad oma −29,1 C° (uhoku) i +40,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 770 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-elokus (74..82 mm kus) i tal'vkus (73 mm), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt 18 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..74 % röunoiš sulakus-elokus, 83..88 % redukus-uhokus.
Lidnan rajonad i niiden fartalad (2012) Gamburg jagase seičemeks administrativižeks rajonaks ičeze valičendorganoidenke. Rajonad alajagasoiš 105 fartalaks.
Edeline lidnan pämez' (ezmäine mer,saks .: Erster Bürgermeister der Freien und Hansestadt Hamburg ) omOlaf Šol'c (keväz'ku 2011 — keväz'ku 2018).
Lidnan ristitišt ületi millionad 1910-nzil vozil i oli 1 026 989 eläjad vl 1920. Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 718 187 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 725 500 eläjad vl 1940, 1 840 543 eläjad vl 1961 i om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid om ezilidnoidenke.
Religijan mödhe (2018): protestantad (lüteranižuz ) — 24,9 %,riman katolikad — 9,9 %, toižed uskojad i religijatomad — 65,2 %.
Kaik 17 üläopendusen aluzkundad oma lidnas, niiden kesken om penid privatižid universitetoid. Znamasine om kundaline Gamburgan universitet[ 1] saks .: Universität Hamburg , 43,6 tuh. üläopenikoid 2018/19 openduzvodel), sen aluz om pandud vl 1919, viž fakul'tetad (palakundoidenke) i biznesan, ekonomikan da socialižiden tedoiden škol ratas siš.
Metropoliten (saks .: Hamburger U-Bahn ) radab lidnas vspäi 1912, siš om nell' jonod 91 stancijanke (manpäližed tobmas palas), 104,7 km raudted. Sen ližaks, avtobusad i lidnan raudte (saks.S-Bahn ) oma kundaližeks transportaks.
Rahahidenkeskeine civilineGamburg -lendimport[ 2] HAM / EDDH , 13,5 mln passažiroid vl 2023 i 21 tuh. tonnoid jüguid vl 2022) sijadase kahesas polenke kilometras pohjoižpolehe lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da lebutahoiže, mugažo Saksanman surihe lidnoihe.
Lidnan tobmuden sauvuz i torg senno (Rathausmarkt , 2017)
Pühän Jekaterinan päjumalanpert', vn 2013 nägu (lüteranižuz, letihe vodele 1450)
Pühän Marijan kafedraline päjumalanpert', vn 2009 nägu (riman katoline, om saudud vl 1893)
Gamburgan fondbirž vl 2006
Der Spiegel -aiglehtesen päfater vl 2011
Gamburgan universitetan päsauvused (2013)
FutbolineVolksparkstadion (2010)
Gamburgan meriport vl 2004
RahvahidenkeskeiženGamburg -lendimportan terminalad vl 2021
Lidnan keskuzpalan ühthine nägu vl 2008 
.svg)
_-_de_-_colored_(less_colors).svg)
.jpg)
