Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgattänna.
Lidnan kart (2016)
Frankfurt Mainal (saks.:Frankfurt am Main [ˈfʁaŋkfʊɐt am ˈmaɪn]) vai muiteFrankfurt «frankoiden ehtatuz») om järed lidnSaksanman päivlaskmas,Gessen-federacijanman suves. Se om videnz' surtte lidn valdkundas da kaikiš suremb lidn Gessenas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 794, arni necil aigalSur' Karl kucui Frankfurtan keragad edelPühän Rimalaižen imperijan sädandad. Lidnan nimi libubFranconofurd-sanaspäi, sen ezmäine pala om germanijan frankoiden heimon nimituz, i saksanFurt-sana znamoičeb «bradindsija».
Znamasine rol' oli Frankfurtal Pühäs Rimalaižes imperijas. Vspäi 885 zavodiden Germanijan kunigahad i imperatorad eliba valičendoiš läbi Frankfurtas i saiba vencadAhenas, vspäi 1562 saiba sidä Frankfurtas (Maksimilian II-kunigaz tegihe ezmäižen). Franc II sai vencad jäl'gmäižen Pühäs Rimalaižes imperijas, se tegihe vn 1792 14. heinkud, hänen valičendad i vencastuz mäniba Frankfurtan Kafedraližes päjumalanpertiš, sen tetabamb nimi om «Imperatorine päjumalanpert'». Imperii čihozi vll 1805/06, sid' lidn mülüi Germanijan konfederacijha joudjaližen lidnan oiktusidenke.
Vn 1848 revolücijan jäl'ghe ezmäine valitud demokratižel tel Germanijan parlament radaškanzi Frankfurtas. Vl 1866Prussii okkupirui lidnas, i Frankfurt oli sen palaks Ezmäižhe mail'man sodhasai.Toižen mail'man sodan aigan Frankfurt oli alištunu bombardiruindoile, sen jäl'ghe istorine pertišt oli udessündutadud vaiše paloin, lidn oli amerikaižiden sodavägiden evropižeks keskuseks.
Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2003 kartal
Lidn seižubMain-jogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om olmasRein — Main regionan keskusen, se om kahtenz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe (5,5 mln ristituid vl 2014).
Klimat omven valdmeren pehmed. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,9..+20,7 C°, tal'vkun-uhokun +2,7..+3,5 C°. Ekstremumad oma −21,6 C° (viluku) i +40,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 599 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-elokus (55..63 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (37..39 mm kus). Paneb lunt 13 päiväd tal'ves, lumikate oleleb seičeme päiväd vilukus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..71% röunoiš sulakus-elokus, 83..86% redukus-vilukus.
Lidn da sen ümbrišt oma Evropan järedaks transporttesol'meks. Kaik 600 tuh. radsijid om lidnas, ka äjad radnikad ajeltas radho ezilidnoišpäi, i Frankfurtan ristitišt päiväl om läz üht millionad. Koume päraudtestancijad om olmas. Om järedoid erižtazoristteid avtoteil, sikš miše järed jügulendimport om lidnas.
Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused, taksid, velosipedad da elektroskuterad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik transportan toižendad mülüdas aglomeracijan kundaližheRhein-Main-Verkehrsverbund-transportsistemha (RMV). Vspäi 1968 metro radab lidnas da ezilidnoiš (saks.U-Bahn, vspäi 2010 om ühesa jonod 84 stancijanke, sidä kesken 27 manalaižed, 65 km raudteid), sen ližaks lidnelektrojonused (saks.S-Bahn, ühesa jonod) ühtenzoittas Frankfurtad ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civilineFrankfurt Main-lendimport[2] (saks.:Flughafen Frankfurt Main,FRA / EDDF) sijadase kaks'toštkümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi, sil om nellänz' sija Evropas matknikoiden mödhe (61,5 mln passažiroid vl 2024) da ühtenz' sija jüguiden mödhe (1,9 mln tonnoid vl 2024). Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo Saksanmadme.
_(cropped).jpg)
.jpg)
