Finiks sijadase štatan keskuzpalas, vedase pohjoižespäi suvhe. Ühthine pind om 1344,94 km², sidä kesken vezi otab 2,63 nellikkilometrad. Lidn seižub tazangištol, 331 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase Solt-jogen molembil randoil (angl.:Salt River 320 km pitte), no se om ojandeh tobjan palan päiči veden heitandan aigas vezivaradimespäi. Finiks om konurbacijasMesanke daGlendeilanke.
Klimat omsubtropine letetazangišton, kuiv da räk. Poud oleleb 330 päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz om +24,2 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+35,3 C°, tal'vkun-uhokun +13,2..+15,5 C°. Ekstremumad oma −9 C° (viluku) i +50 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +8..+9 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 183 mm vodes, kaikiš kuivamb pord om sulaku-kezaku (10 mm kaikes pordos), toižil kuil paneb 14..24 mm kus, enamba uhokus (24 mm). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 19..28% röunoiš sulakus-kezakus i oleleb 32..52% toižil kuil.
Znamasine üläopendusen aluzkund om Arizon-štatan universitet[1] (Arizona State University, 145 tuh. üläopenikoid vl 2023). Sen päsijaduz om suvipäivnouzmaižes Tempe-ezilidnas, aluz om pandud sihe-žo vl 1885 kut pedagogine škol, sid' oli štatan pedkolledžaks, nügüdläine nimi om vspäi 1958, kampus Finiksan keskuzpalas radab vspäi 1984. Om palakundoid štatan toižiš lidnoiš, Los Andželesas, Vašingtonas i Londonas.
Avtobusad da kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1996 raudteühtenzoitust ei ole, lähembaine radai raudtestancii om 48 km suvhe. Avtoiden da velosipediden kortomha andmižen sistem om šingotadud.
Rahvahidenkeskeine soda- da civilineFiniks Skai Harbor-lendimport[2] (PHX / KPHX, 46,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisidMeksikha,Kanadha daSur'he Britanijha, mugažo AÜV:oiden südäimes.
