Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Mine sisu juurde
Vikipedii
Eci

Ekvador

Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'/levitadud
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Ekvadoran Tazovaldkund
República del Ecuador(isp.)
Ikwadur Republika(keč.)
 Flag
 Valdkundznam
PälidnKito
Eläjiden lugu (2018)16,498,502[1] ristitud
Pind283,560 km²
Ekvadoran TazovaldkundRepública del Ecuador (isp.)Ikwadur Republika (keč.)
Kel'ispanijan,kečuan,šuaran
Valdkundan pämez'Daniel' Noboa
Päministrhän-žo
Religiihristanuskond
ValütAÜV:oiden dollar ($) (USD)[2]
Internet-domen.ec
Telefonkod+593
AigvöUTC−5[3]

Ekvador, täuz' oficialine form —Ekvadoran Tazovaldkund (isp.:República del Ecuador [reˈpuβlika ðel ekwaˈðor],kečuaks:Ikwadur Republika), om valdkundSuviamerikan lodehes. Sen pälidn omKito.

Etimologii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Valdkundan nimi znamoičeb «ekvator» ispanijaks. Valdkundan Kito-pälidn sijadase vaiše 25 km suvheekvatoran pirdaspäi.

Keled

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Valdkundkel' om üks'jäine —ispanijan kel'.

Toižed oficialižed da rahvahidenkeskeižiden kosketusiden keled omakečuan dašuaran keled. Sab kävutada oficialižikš toižid-ki igähižiden rahvahiden kelid, no vaiše heiden elämižsijiš.

Istorii

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Vn 1822 24. päiväl semendkud Ekvador tedištoiti ripmatomudesIspanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1830. Nügüdläine 27nz' lugul Ekvadoran Konstitucii[4][5] om väges vspäi 2008, se jagoi tobmuden sarakoid lopuks, kaik ned oma valičendoiden al nügüd'. Toihe kohendusid Konstitucijha vll 2011, 2015 i 2018.

Geografijan andmused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Ekvadoran topografine kart (2007)

Ekvador om röunoišKolumbijanke pohjoižes (röunan piduz — 590 km),Perunke päivlaskmas da suves (1420 km). Ekvadoran päivlaskmaižed randad lainištabTün' valdmeri. Randanpird om 2237 km. Üks' provincijoišpäi,Galapagosan sared, sijadase 1000 km päivlaskmpolehe kontinentaližes Ekvadoraspäi, niil om meriröunoidKostarikanKokossaridenke.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omČimboraso-vulkan, 6267 m ü.m.t. kortte. Pened joged jokstasTünhe valdmerhe vaiAmazonasha.Andad-mäged oma veziröunaks jogiden keskes.

Klimat om räkekvatorialine, suves —subekvatorialine. Vilukun keskmäine lämuz om +24 C°, heinkun kesklämuz om +25 C°. Paneb sadegid 100 millimetraspäi man suves 6000 millimetrhasaiAndiden päivnouzmaižil pautkil.

Sikš ku Ekvador sijadase ekvatoral, kapäiväine čirgahtab da laskese kaikuččen päivän vodes ühten aigan — 6:00 časud.

Londuseližed pävarad omakivivoi dasel'd'; erased toižed resursad:nepsad ekvatorialižed mecad (kattas territorijan nell' ühesandest),gidroenergii.

Tobmuz

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Ekvadoran prezidentan pert'kulu (isp.:Palacio de Carondelet)Kitos vl 2010

Ekvador om unitarine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.:Presidente de la República del Ecuador), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ekvadoran ministrišt nimitase oficialižikš Rahvahanikoiden sodan ministrištoks (isp.:Gabinete de la Revolución Ciudadana). Prezident paneb ministrid radsijha. Varaprezident i ministrad abutadas prezidentale rados. Vn 2023 kül'mkuspäiDaniel' Noboa radab Ekvadoran prezidentan. Vll 2021−2023 valdkundan prezident oliGiljermo Lasso. Vn 2017 semendkun 24. päiväspäiLenin Moreno radoi prezidentan, edel sidä oli varaprezidentan.Rafael' Korrea om edeline prezident (2007−2017).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Assamblei (Suim,isp.:Asamblea Nacional), mülütab 137 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid-ki nelläks vodeks, konkretine deputat ei voi rata enamba kaht strokud ühtheverzin. Om kvotid mehiden i naižiden täht partijoiden nimikirjutesiš, ei ole kvotiruindad rahvahanvähembusiden täht. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 7. päiväl uhokud, hö išttas kümnes komitetas.

Käskuzkundaline tobmuz om Nacionaline oiktusekahuden käskuzkund (isp.:Corte Nacional de Justicia), kogoneb 21 sudijaspäi[6], Käskuzkundaline Nevondkund valičeb heid ühesaks vodeks.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz:Ekvadoran administrativiž-territorialine jagand.

Ekvadoran Tazovaldkund jagase kaks'kümneks nelläks agjaks (provincijaks,isp.:provincia) da sen ühtes Pälidnan agj (Kito), kudambad alajagasoiš kantonoikš (niid 221, isp.cantón), ned — tulendoikš (isp.parroquias). Kogotas agjoid seičemeks regionaks (zonaks).

Eläjad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Ekvadoras elädasekvadoralaižed. Vn 2015 heinkus valdkundan ristitišt oli 15,868,396 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2010):mestizo (indejalaiž-evropalaižed) — 71,9 %,montubio-mestizo — 7,4 %,indejalaižed — 7,0 %,evropalaižed — 6,1 %,afrikalaižed — 5,3 %,mulatad — 1,9 %, toiženke augotižlibundanke — 0,4 %.

Uskondan mödhe (2012):riman katolikad — 74,0 %,evangelistad-protestantad — 10,4 %,Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 6,4 %,ateistad — 7,9 %,agnostikad — 0,1 %.

Ekvadoran kaikiš surembad lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe[7], surembaspäi penembha):Guajakil',Kito (pälidn),Kuenk,Santo Domingo. Lidnalaižiden pala om 64,2 % (2020).

Ižanduz

[vajehta |vajehtada lähtetekst]

Ekvador om šingotai vitkos agrariž-industrialine ma, rippub eksportaspäi keskmäižes märas. Vl 2024 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli 122 mlrd. US$ (63. sija mail'mas; US$6,567 ühtele hengele, 100. sija) vai 268 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (66. sija; US$14,485 ühtele hengele, 106. sija). Ristitišton nelländez eläbgollüdes, vspäi 2015 vozne ekonomine kazvand jäb 0..3 % röunoiš. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine, himine sarak, tekstilin pästand, pun ümbriradmine, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 6,7 %, tegimišt 32,9 %, holitišiden sfer 60,4 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (sil-žo vodel): maižanduz 26,1 %, tegimišt 18,4 %, holitišiden sfer 55,5 %.

Valdkundan päeksport om torehkivivoi (eksportan polehesai),bananad (niiden kaikiš suremb eksportirui mail'mas) darozad, merenproduktad (kalakonservad, krevetkad). Ekvador importiruib tegimišton i kivivoinümbriradmižen produktoid, avaron kulutandan tavaroid. Vl 2017 eksport i import oliba kohtaižed. Päine torguindpartnör omAÜV, eksportan 43,9 % i importan 31,9 % vl 2014.

Elektrusen nell' ühesandest tegese LEK:oil, toine pala — GES:oil, Andiden gidroenergetižen potencialan tobj pala jäb kävutandata. Raudteiden sauvond om jüged mägirel'jefan tagut, niiden ühthine piduz om 1200 kilometrad. Kaik om 23 256 km avtoteid kovanke krepindanke i 5 044 km gruntteid. Järedad portad oma Guajakil' i Puerto Bolivar.

Galerei

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  • Ekvadoran parlament (Kito, eloku 2019)
    Ekvadoran parlament (Kito, eloku 2019)
  • Nacionaline Justicijan Käskuzkund (Kito, kezaku 2016)
    Nacionaline Justicijan Käskuzkund (Kito, kezaku 2016)
  • Konstitucine Käskuzkund (Kito, viluku 2017)
    Konstitucine Käskuzkund (Kito, viluku 2017)
  • Nevondkund civiližes ühthendas i kundaližes kontroliš (Kito, viluku 2017)
    Nevondkund civiližes ühthendas i kundaližes kontroliš (Kito, viluku 2017)
  • Ekvadoran Keskuzbank (Banco Central del Ecuador, BCE), Kito, reduku 2021, tegeb monetarižidme funkcijoidme
    Ekvadoran Keskuzbank (Banco Central del Ecuador, BCE), Kito, reduku 2021, tegeb monetarižidme funkcijoidme
  • Ekvadoran kul'turkeskuz (Casa de la Cultura Ecuatoriana), valdkundan muzejan sijaduz (Kito, heinku 2012)
    Ekvadoran kul'turkeskuz (Casa de la Cultura Ecuatoriana), valdkundan muzejan sijaduz (Kito, heinku 2012)

Homaičendad

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
  1. ↑Ekvadoran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —Cia.gov.(angl.)
  2. ↑Mugažo ekvadoran monetad (ičeze henod rahad). Edel 2000. vot —ekvadoran sukre (S/., S) (ECS).
  3. ↑MugažoUTC−6Galapagosan saril.
  4. ↑Vn 2008 Ekvadoran Konstitucijan tekst Vikiaitas.(isp.)
  5. ↑Ekvadoran Konstitucijan tekstconstituteproject.org-saital.(angl.)
  6. ↑Nacionaližen oiktusekahuden käskuzkundan oficialine sait (cortenacional.gob.ec).(isp.)
  7. ↑Estadísticas de la Semana (Nedalin statistik). — Ekvadoran Nacionaline statistikan da rahvahanlugemižen institut (inec.gob.ec).(isp.)

Irdkosketused

[vajehta |vajehtada lähtetekst]
Ekvador Vikiaitas


Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin |Bolivii |Brazilii |Čili |Ekvador |Gajan |Kolumbii |Paragvai |Peru |Surinam |Urugvai |Venesuel
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Ekvador&oldid=180975"
Kategorijad:
Peittud kategorijad:
[8]ページ先頭
©2009-2025 Movatter.jp