Durr (latin.:Sorghum,sorgus-sanaspäi «korktuda») omüks'voččiden iäivoččidenheinäsižiden kazmusiden heim, kogoneb 30 erikospäi koumenke gibridanke. Vill'durran toižendad oma äiluguižed. MülütadasTähkheiniden sugukundha.
Seičemetoštkümne mecerikod kazdasAvstralijas, toižed oma Azijas, Indijan i Tünen valdmeriden saril, Afrikas i Keskuzamerikas. Villäsine durr (Sorghum bicolor-erik) om amuine maižanduzkul'tur, libub EkvatorialižesAfrikaspäi. KazvatadasIndijas 5 tuhad vozid,Kitaiš iEgiptas 4 tuhad vozid. Durran kul'turine toižend putui Evropha 15. voz'sadal, Amerikha — 17. voz'sadal.
Kazmuz om lämän- i päivännavedii, räkän-, solan- i kuivudenvastaine, intensivine päivänvauktuz i pit'kan päivän olmatomuz oma tarbhaižed. Durr voib kazda hüvin vägitomil mahusil toižiden villänkul'turiden jäl'ghe, no ei tirpi pakaižid, sodunuzid i muiktoid mahusid. Azotab kazvandad vilun aigan, sid' jätktab lämudes.
Seikh om oiged, ünäine südäimes. Se oleskeleb 0,5..7 m kortte erazvuiččil erikoil. Änikuz om löuste.
Eile äi eriližusid vill'durran toižendoiden keskes. Kazvandan lämuz om +20..+30 C°. Eziauguine kazvand om vitk. Jurišt šingotase znamasižešti. Ku vet om täudub, ka voib nitta severt-se kerdad vodes, mugažo kazvab teravamba heretusiden ližadusenke.
Nored kazmused mülütadas morimid (tanin isinimuiktuz), voib nitta da antta živatoile vaiše täuz'kaznuzid heinid. Vegetacine pord om 120..130 päivest.
Ottas kävutamižhe villäks (jauh,surin,trahmal,spirt), sötmižkazmuseks (täuz'kaznu hein villänke) i tehnižeks kul'turaks (saharsirop,biopoltuz,kodiludad). Semetas rekul'tivuruimha mahust i varmitamha sen pindad.
Durran mail'man satuz oli 64 mln tonnoid vl 2016. Kaikiš järedambad kazvatajad oliba nened valdkundad:AÜV (12,2 mln t),Nigerii (6,9),Sudan (6,5),Meksik (5),Efiopii (4,7) iIndii (4,4).
- Gibrid
