Jogi jokseb territorijadme vai om röunaks 10 valdkundas (mödvedhe):Saksanma,Avstrii,Slovakii,Mad'jaranma,Horvatii,Serbii,Bolgarii,Romanii,Moldov,Ukrain. Dunai om vezivaldkundröunaks erasil tahoil kaikiden neniden maiden täht. Enamba kaiked se jokseb Romanijadme — 1075 km, penemba kaiked om Moldovas — 200 metrad. Kaik om 19 Evropan valdkundad jogen basseinas. Dunai jokseb 4 pälidnas (mödvedhe):Ven,Bratislav,Budapešt,Belgrad, ned-žo oma kaikiš surembad lidnad jogen randoil.
Joginišk sijadaseŠvarcval'd-mägil Saksanman suvipäivlaskmas, se sädase Brigah- da Breg-mägiojiden ühthejoksmusel 678 m korktusel valdmeren pindan päl. Jogi lanktebAtlantižen valdmerenMustmerhe Romanijan da Ukrainan röunal levineden del'taks.
Dunain hijamad oma znamasižed, 100 kilometrhasai pitte da sen enamba. Jogivagon keskmäine pautkuz om 23,7 sm/km. Kova tullei merelpäi veb teravale sur'vedele jogen del'tas.
Dunain basseinan pind om 817 tuh. km². Jogen veden purtked oma vihmad da kurod,Al'piden iKarpatiden jäžomad, manalaižed veded.
Vozne vedhuz om 205 km³. Veden valu om 6500 m³ sekundpigudenke suhištos keskmäral.
Ližajogiden enambuz lankteb üläjogehe.
Sur'veden da madalveden strokud erinedas jogen erazvuiččil paloil. Üläjogen i Keskdunain veden tazopind om kaikiš korktemb kezakus, minimaline — tal'vel (tal'vku-uhoku). Alajogel sur'vezi oleleb sulakus-semendkus, madalvezi — sügüz'ku-reduku.
Sadegiden jagand basseinadme om erazvuitte. Paneb sadegid 400−600 mm vodes tazangištoil, 800−1200 mm Karpatiden pautkil, 1800−2500 mm Al'pil. Sadegiden minimum om Dunain del'tas. Lumen da jän katked oma lühüdaigaižed päiči Ülädunain basseinan mägitahondoiš.
Kaks'sarakoine «Dunai — Mustmeri»-kanal om saudud Romanijas vozil 1976–1987, laivan te lüheneb 400 kilometrad. Vl 1987 jüguiden vedamižen mülü Dunajadme ületi 100 mln tonnoid. Jogi om evropižen veziten pala, kudamb ühtištoitabPohjoižmertMustmerenke vspäi 1992,Rein-Main-Dunai-kanalan sauvondan jäl'ghe Saksanmas.
Ei ole laivoiden ujundad vaiše 1 − 2 kul vodes vilun tal'ven aigan.
19 šlüzad om joges, niiden bjefan korktuz om videspäi koumhekümnehe nell'hä metrhasai.
Kaks' gidroelektrostancijad — Džerdap I da II — oma saudud «Raudasižed verajad»-urha Serbijan i Romanijan röunal. Džerdap I om kaikiš suremb Dunail da üks' kaikiš surembišpäi Evropas.
