Dar Es Salam (suah. iangl.:Dar es Salaam, anglijan virkand [ˌdɑːr ɛs səˈlɑːm], lüh.Dar) omTanzanijan kaikiš suremb lidn da meriport, ekonomine i diplomatine pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kalanikoidenMzizim-külänno (angl.:Mzizima) kuti Zanzibaran sultanan pert'kulu. Nimituz znamoičeb «kožundan kodi» araban kelel (arab.: دَار السَّلَامDār as-Salām). Vhesai 1993 Dar Es Salam oli valdkundan oficialižeks pälidnaks. Verhiden maiden äjad sur'oigenduzkundad oma lidnas, Tanzanijan bank i Dar Es Salaman birž (DSE).
Dar Es Salam šingotase eksportan meriportal, torguindal, turizmal i finansoiden sarakol. Tegimišton znamasižed sarakod oma sauvond, söndtavaroiden pästand, kebn tegimišt (tekstiline, kengäd, käzitöiden edheotandad).
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas,Indižen valdmeren lahten randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. MatkadDodom-pälidnhasai om 460 km päivlaskmha avtotel vai raudtedme.
Klimat omtropine neps valdmeren i ekvatoran lähembusen tagut, päivoikaz päiči sulakus. Kaks' vihmsezonad oleskeldas. Voden keskmäine lämuz om +26,3 C°, tal'vkun-keväz'kun +27,7..+28,2 C°, kezakun-sügüz'kun +23,8..+24,9 C°. Ekstremumad oma +12,8 C° (eloku) i +36,9 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +31 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +18 C° tal'vkus-sulakus. Paneb sadegid 1117 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (170..264 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (110..114 mm kus), vähemba heinkus-sügüz'kus (16..20 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 80..84% röunoiš keväz'kus-semendkus, 75..78% toižiš kuiš.
.jpg)
