Danii (dan .: Danmark ), täuz' oficialine nimituz —Danijan Kunigahuz (dan .: Kongeriget Danmark [ˈkʰɔŋəʁiːð̩ ˈtænmɑk]), om valdkundPohjoiževropas ,Baltijan daPohjoižen meriden randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn omKopenhagen .
Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke:Grenland iFareran Sared .
Vspäi 1973 Danii omEÜ:n ühtnijan. Vaiše kontinentaline pala mülüb sihe, Grenland läksi Evropan Ekonomižes Ühthižkundaspäi (EÜ:n edelkävujaspäi) vl 1986, Farerad ei mülünd nikonz. OmPAKO:n ühteks alusenpanijoišpäi, ühtneb sihe vn 1949 sulakun 4. päiväspäi.
Läz 450. vot angloiden i jutoiden heimod sirdibaBritanijha Danijan territorijaspäi, läz 500. vot danad sirdiba Jutlandijha i assimiliruiba sen heimoid. Läz 800. vot feodaližed kosketused zavodiba šingotest nügüdläižen Danijan territorijal,vikingiden ekspedicijad ujuškanziba sišpäi. Vl 826 ezmäine hristanuskondan missii tegihe Danijha (Ansgar-frankalaine). Politižen ühtištusen ezmäižed naprindad oliba Skjöl'dungad-heimon ezitajiden ohjandusen al. Valdkundan ezmäine Gorm Vanh-kunigaz (ohjasti vll 936−958) ühtišti Keskmäšt Jutlandijad. Vhesai 985 Danijan Haral'd I Sinihambaz-kunigaz mülüti kunigahushe kaiked Jutlandijad, Danijan sarišton sarid i Skone-regionad Skandinavijan pol'saren suves. Hänen valatused vl 960 paniba hristanuskondan oficializen levigandusen alust Danijadme.
Knud Sur'-kunigaz ühtenzoiti Danijad, Anglijad i Norvegijad ičeze vencan alle lühüdaks aigaks (vll 1018−1035). Vll 1219−1346 Estinman pohjoine oli Danijan tobmuden al. Vll 1397−1523 Kal'maran unii oli Danijan kunigahiden personaližen tobmuden al, sihe mülüiba Danii, Norvegii i Ročinma.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (Konstitucine Akt,dan .: Danmarks Riges Grundlov ) oli olmas vspäi 1849. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii[ 1]
Danijan topografine kart (2006) Danii om mavaldkundröunoišSaksanmanke kuivmadme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km.Norvegii sijadase pohjoižpoles,Ročinma om päivnouzmpoles.
Kunigahuz sijadaseJutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omMollehoi -sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim omLammefjord , seičeme metrad alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi omGudano . Saum reskvezid om 1,74 %.
Danijan klimat omven , mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomidenke voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes keskmäras.
Londuseližed pävarad omakivivoi ,londuseline gaz ,kivihil' ,kala ; toižed varad —keitandsol ,mouckivi ,kived ,gravii ,letked .
Kristiansborg-pert'kulu om Danijan parlamentan, Ülembaižen Käskuzkundan da päministran sijaduzKopenhagenas , nägu vn 2012 kül'mkus Ohjandusen form omkonstitucine monarhii . Se om unitarine valdkund.
Vspäi 2024 valdkundan pämez' omFrederik X -kunigaz. Hän paneb päministrad (dan .: Danmarks statsminister ) da toižid ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib pästta parlamentad radmaspäi. Kunigaz om armijan päkäsknikan. Edeline valdkundan pämez' omMargrete II -kunigaznaine, ohjasti 52 vot, pučihe valdištmespäi andmaha tobmut ičeze vanhale poigale.
Parlament om üks'kodine suim —fol'keting (dan .: Folketinget , «rahvahan suim»), mülütab 179 ühtnijad, niiden keskes kaks' ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi —Grenlandaspäi daFareran Sarišpäi . Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2022 1. päiväl kül'mkud (Fareroil 31. redukud). Nügüdläine päministr omMette Frederiksen vn 2019 kezakun 27. päiväspäi. Edeline päministr omLars Lökke Rasmussen (5. sulaku 2009 — 3. reduku 2011, 28. kezaku 2015 — 27. kezaku 2019).
Kacu kirjutuz:Danijan administrativiž-territorialine jagand .
Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase videks agjaks (regionaks). Sen ližaks,Erthol'men -sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetaks — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoikš —dan .: Bydel ) da kommunad (dan .: Kommune ).
Danijas elädasdanijalaižed . Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5,655,750 ristitud[ 2] [ 3]
Rahvahad (2018):danijalaižed (sidä kesken Grenlandan eläjad i fareralaižed) — 86,3 %,turkad — 1,1 %, toižed rahvahad — 12,6 % (surembad gruppad omapol'šanmalaižed ,sirijalaižed ,saksalaižed ,irakalaižed iromanijalaižed ).
Uskondan mödhe (2019):lüteranad-evangelistad (oficialine religii) — 74,7 %,islamanuskojad — 5,5 %, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 19,8 %.
Danijan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha):Orhus ,Odense ,Ol'borg . Lidnalaižiden pala om 88,1 % (2020).
Danii om šingotadud postindustrialine ma. Se rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas, varatase ičeze poltusel, no tegimišton toižed sarakod (metallurgii, himine, mecan ümbriradmine) ratas todud torhudel. Grenlandan i Fareroiden valdkundbüdžet täuttase läz poleks kontinentaližes palaspäi. Ižandusen päsarakod oma energetine (tulleienergetik, kivivoin da gazan samine), metalloiden ümbriradmine, mašinansauvomine (laivansauvomine eriližešti), elektrotehnine sarak, sömtegimišt (kalan ümbriradmine), himine tegimišt, farmaceftine, cellülozbumagaine, tekstiline, LEGO-konstruktoroiden pästand. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Vl 2023 valdkundan nominalinekogosüdäiprodukt oli 410 mlrd. US$ ekvivalentas (38. sija mail'mas; US$68,898 ühtele hengele, ühesanz' sija mail'mas) vai 462 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (52. sija; US$77,641 ühtele hengele, üks'toštkümnenz' sija). Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 1,6 %, kaivuztegimišt 1,2 %, tegimišt 14,4 %, sauvond i sauvondmaterialiden pästand 7,7 %, holitišiden sfer 75,2 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2017: maižanduz 2,4 %, kaivuztegimišt 0,1 %, tegimišt 10,7 %, sauvond i sauvondmaterialiden pästand 6,7 %, holitišiden sfer 79,9 %.
Vl 2012 valdkundan päeksport olimašiništ (sidä kesken elektromašiništ),zelläd ,kivivoi ,liha ,kala ,maidproduktad . Vl 2021 Danijan importan päpala oli mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, pol'fabrikatad i materialad tegimišton täht, himižed substancijad, vill', kulutajiden tavarad. Vl 2021 eksport ületi importad läz kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Saksanma (Danijan eksportan 14 % i importan 21 % vl 2021), Ročinma (eksportan 10 % i importan 12 %), Kitai (eksportan 6 % i importan 9 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 10 %), Alamad (importan 8 %).
Amalienborg-pert'kulu om Danijan Kunigahan pärezidencii, sijadase
Kopenhagenas (eloku 2012)
Röunantagaižiden azjoiden ministruz (Udenrigsministeriet , Kopenhagen, sulaku 2005)
Danijan Ülembaižen Käskuzkundan (Højesteret ) tulend, Kopenhagen, reduku 2012
Danijan Nacionaline bank (keskuzbank,Danmarks Nationalbank ), Kopenhagen, reduku 2007
Kunigazline kirjišt (Det Kgl. Bibliotek ), uz'Diamanten -sauvuz («diamant») vn 2017 elokus, Kopenhagen
Danijan Nacionaline čomamahton muzei (Statens Museum for Kunst ), vaumitud vl 1998 uz' sauvuz (Kopenhagen, eloku 2002)
