Keskmäine süvüz — 3646 m. Necen valdmeren kaikiš süvemb čokkoim om Miluoki alang, se sijadasePuerto Riko-kurnus (8605[1] m).
Atlantižen valdmeren meriden, lahtiden da sal'miden ühthine pind om 14,69 mln km² (16% valdmeren kaikes pindaspäi), mülü — 29,47 mln km³ (8,9%).Keskatlantine mägisel'g jagab valdmert läz ühtheverzin, päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha.
Kivivoi dalonduseline gaz oma Atlantižen valdmeren kaikiš znamasižembad kaivatused. Niiden löudmižsijad oma Pohjoižen meren, Gvinejan lahten, Kariban meren i Meksikan lahtenšel'fas. Toižed tarbhaižed kaivatused —diamantad (Suviafrik),raudkivend (Njufaundlend),rik (Meksikan laht),jartal' (Baltijan meri),mouckivi,lete. Erased löudmižsijad oma mererandištol, sadas nenid substancijoid da mineraloid:titanit,cirkonii,tin,fosforitad,monacit,barit.