tänna .Armenii (armen .: Հայաստան,Hajastan ), täuz' oficialine nimi —Armenijan Tazovaldkund (armen .: Հայաստանի Հանրապետություն,Hajastani Hanrapetutjun [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun]), om mererandatoi valdkundEvrazijas ,Kavkazantagaižes . Pälidn da kaikiš suremb lidn omJerevan .
Valdkund omEvropan Nevondkundan ühtnijan vn 2001 vilukun 25. päiväspäi. ÜhtnebMail'man torguindorganizacijha vspäi 2003.
Vn 1991 21. päiväl sügüz'kud Armenii tedištoiti ripmatomudesNSTÜ:späi .
Armenijan edeližed Konstitucijad (armen .: Հայաստանի ՍահմանադրությունըHajastani Sahmanadrutjun' ) oliba hüvästadud vozil 1863, 1922, 1936 i 1978. Vahvištihe valdkundan vident lugul Konstitucijad[ 2]
Armenijan topografine kart (2007) Armenii om mavaldkundröunoišAzerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivlaskmas (röunoiden piduz — 996 km),Irananke suves (44 km),Turkanmanke päivlaskmas (311 km) daGruzijanke pohjoižes (219 km). Ühthine röunoiden piduz — 1570 km. Valdkundan pind — 29 743 km².
Znamasine jogi omAraks hurankeRazdan -ližajogenke (Kuran bassein). Kaikiš suremb järv om reskvedenSevan (1240 km²).Mec otab territorijan üks'toštkümnendest (2018).
Londuseližed pävarad omametallad :kuld ,vas'k ,molibden ,cink ,boksitad .
Armenijan ohjastusen pert' Tazovaldkundan torgulJerevanas , eloku 2006 Ohjandusen form om unitarineparlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (armen .: Հայաստանի Նախագահ,Hajastani Nakhagah ), radab Konstitucijan garantaks. Parlamentan ühtnijad valitas händast seičemeks vodeks, vaiše ühten strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad (armen. վարչապետVarčapet ) radsijha parlamentan kandidatan ezitamižen mödhe, sid' paneb ohjastusen mehid päministran taričendan mödhe.
Parlament (armen .: խորհրդարան,Horhrdaran ) om üks'kodine Nacionaline Suim (armen .: Հայաստանի Ազգային Ժողով,Hajastani Azgajin Žogov ) 107 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid kerdan vides vodes. Ku parlament ei vahvištand päministrad radnikusele kaks' kerdad, ka se linneb pästtud radmaspäi, muga oli jo vl 2018 (1. kül'mkud) i vl 2021 (10. semendkud).
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba parlamentas vn 2022 3. päiväl keväz'kud,Vaagn Hačaturän om vahvištadud (71 än' 107:späi, 66,36 %, videnz' lugul prezident). Edeline prezident omArmen Sarkisän (9. sulaku 2018 — 1. uhoku 2022), hänen valičendad oliba parlamentas ezmäižen kerdan vn 2015 Konstitucijan kohendusen jäl'ghe (ende kaik rahvaz valiči) vn 2018 2. päiväl keväz'kud (101 än' 105:späi, 96,19 %). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2021 20. päiväl kezakud (8. kucund).Nikol Pašinän radab päministran vn 2018 semendkun 8. päiväspäi. Edeližed päministrad omaKaren Karapetän (13. sügüz'ku 2016 — 17. sulaku 2018),Hovik Abrahamän (13. sulaku 2014 — 8. sügüz'ku 2016),Tigran Sargsän (9. sulaku 2008 — 13. sulaku 2014).
Kacu kirjutuz:Armenijan administrativiž-territorialine jagand .
Armenii jagase kümneks agjaks (armen .: մարզmarz ) daJerevan -lidnankundaks. Pälidnan kund alajagase rajonikš. Agjad alajagasoiš kundoikš. Vl 2011 kaik oli 932 kundad, sidä kesken 871 küläkundad da 61 lidnankundad.
Vn 2011 Armenijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3,018,854 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 3,633,300 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4 % vn 2011, ozutadud rahvahudenke):armenijalaižed — 98,1 %,jezidalaižed — 1,2 %,venänikad — 0,4 %, toižed rahvahad — 0,3 %.
Uskondan mödhe (2011):Armenijan apostoližen jumalankodikundan hristanuskojad — 92,6 %,evangelistad — 1,0 %, toižed uskojad — 2,4 %, religijatomad — 1,1 %, märhapanendata — 2,9 %.
Lidnoiden eläjiden pala oli 63,3 % vl 2011 (vl 1991 — 69,5 %). Lidnalaižiden pol' eläbJerevanas . Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha):Gümri ,Vanadzor . Vl 2011 kaik oli 48 lidnad valdkundas.
Armenii om keskmäižen šingotesen industrialiž-agrarine valdkund. Radajiden znamasine lugu eläb verhiš maiš i oigendab paukad Armenijha. Energijan päpurtked oma londuseline gaz i südäitukpoltuz (tuldas Venamaspäi), sijaline om gidroenergii. Tegimišton päsarakod oma kaivuztegimišt, sauvondmaterialiden pästand, masiništ metallan ümbriradmižen täht, elektrotehnine (elektrolikutimed, mikroelektronik), jüguavtoiden pästand, himine, kebn tegimišt (šuukkanghad, sobiden i kengiden omblend), diamantoiden ümbriradmine, sömtegimišt (vin, arahis).
Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz — 16,7 %, tegimišt — 28,2 %, holitišiden sfer — 54,8 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme (2013): maižanduz — 36,3 %, tegimišt — 17,0 %, holitišiden sfer — 46,7 %.
Vl 2009 Armenijan päeksport olivas'k da sen ühthesuladused (23 %),raudan ühthesuladused (13 %),alkogoližed jomad (10 %),diamantad (9 %),alüminii da sen ühthesuladused (9 %); toine eksport —kuld (5 %),kofe (2 %),cink ,cement ,stökoltegesed . Importan tavarad (2022) oma londuseline gaz, kivivoi, avtod, söndtavarad i tabak, diamantad, zelläd, oiktusen dokumentad (oz., obligacijad). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) omaVenäma (Armenijan eksportan 40,9 % i importan 22,8 %),Araban Ühtenzoittud Emiratad (eksportan 9,3 % i importan 19,4 %),Kitai (eksportan 7,3 % i importan 10,8 %),Gruzii (eksportan 4,5 % i importan 5,3 %),Indii (eksportan 7,4 % i importan 1,8 %),Saksanma (eksportan 2,4 % i importan 4,6 %),Iran (importan 5,2 %).
↑ Armenijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —Cia.gov . (angl.) ↑ Armenijan Konstitucijan tekstconstituteproject.org -saital. (angl.)
