Andorr la Vel'j (kat.:Andorra la Vella — «vanh Andorr»,isp.:Andorra la Vieja,franc.:Andorre-la-Vieille) omAndorran pälidn, üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt. Se om valdkundan üks' seičemes tulendaspäi.
Lidnan aluz om pandud 9. voz'sadan augotišel. Toštelmasen mödhe,Sur' Karl tegihe sen alusenpanijaks. Lidn om olmas Andorr-ruhtinazkundan pälidnaks valdkundan alusenpanendan aigaspäi vl 1278.
Tulend röunatabIspanijanke päivlaskmas da Andorran koumenke tulendanke toižiš poliš.
Lidn sijadase tulendan keskuses, Valira-del'-Orjen i Valira-del'-Nord jogiden ühthejoksmusen jäl'ghe. 44-kilometrineValir-jogi (kat.:La Valira) jokseb sišpäi, sen bassein otab läz kaik territorijad valdkundas. Andorr la Vel'j seižub 1022 m ü.m.t. keskmäižel korktuselPirenejan pautkinno, se om Evropan kaikiš korktemb sijatud pälidn.
Klimat om kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, heinkun da elokun +18,5..+18,8 C°, tal'vkun-uhokun +2,2..+3,5 C°. Ekstremumad oma −19,5 C° (kül'mku) i +39 C° (heinku). Kezaaigan minimum om 0 C° (kezaku i sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +20 C° (uhoku). Paneb sadegid 812 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (84..90 mm kus) i elokus-sügüz'kus (81..86 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (38..40 mm kus). Tal'vel voib panda halad da äi lunt.
