Valdkundan üks'jäine Konstitucii[4][5] (kat.:Constitució) om vahvištadud parlamentas vn 1993 2. päiväl uhokud, om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 14. päiväl keväz'kud, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku). Se om väges vajehtusita.
Andorr om mavaldkundröunoišFrancijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km),Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².
Reljef om mägikaz, valdkund sijadasePirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim omKoma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb omValir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižedmanrehkaidused oma paksud.
Klimat omal'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistinemonarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaliženke tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr (kat.:Cap de Govern) om radonoigendajan tobmuden faktine pä.
Parlament om üks'kodine (Alangištoiden) Pänevondkund (kat.:Consell General d'Andorra vaiConsell General de les Valls) 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vides sudijaspäi.
_16.jpg)
_-_1.jpg)
