Afganistan (puštu daidari : افغانستانAfġānistān ), täuz' oficialine nimituz —Afganistanan Islamine Emirat (puštu :د افغانستان اسلامي امارت Də Afġānistān Islāmī Imārat ,dari :امارت اسلامی افغانستان Imārat-i Islāmī-yi Afğānistān ), om mererandatoi valdkundAzijan Keskpäivnouzmas . Sen pälidn da kaikiš suremb lidn omKabul .
Vn 1919 19. päiväl elokud Afganistan tedištoiti ičeze ripmatomudesSures Britanijaspäi .
Vspäi 1978 rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad (puštu :د افغانستان اساسي قانون D Afghanstan asasi kuanvn ) oliba vozišpäi 1923 i 1931. Jäl'gmäine kaks'toštkümnenz' lugul Konstitucii[ 3]
Afganistanan topografine kart (2007) Afganistan om mavaldkundröunoišTurkmenistananke (röunan piduz — 804 km),Uzbekistananke (144 km) daTadžikistananke (1357 km) pohjoižes,Kitainke pohjoižpäivnouzmas (91 km),Pakistananke päivnouzmas da suves (2670 km),Irananke päivlaskmas (921 km). Ühthine röunoiden piduz — 5987 km.
Afganistan om mägekaz ma. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Pakistananke —Hindukušan kaikiš korktembNošak -mägenoc, 7942 metrad meren pindan päl. Kaik joged kuivatas kezal päiči Kabul-joges (lanktebIndha ). Znamasižed joged omaGerirud (ottas kastelemha täuzin) iGil'mend (lankteb Sistan-alangho).
Klimat omsubtropine kontinentaline. Lämuz da sadegiden mär oma lujas erazvuiččed londuseližid zonoidme da korktusidme. Paneb sadegid 40..50 mm vodes letetazangištoil, 800 mm suvipäivnouzmas (mussonad ličtas).
Londuseližed pävarad omakivivoi ,londuseline gaz ,kivihil' ,metallad (raudkivend ,vas'k ,hrom ,hahktin ,cink ), toižed varad — čomadkived ,tal'k ,keitandsol , väghinemahuz ,gidroenergii .
Afganistanan parlamentan südäin vn 2006 vilukus Ohjandusen form om unitarineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (puštu :رئیس rajis «olii ezinenas», «pämez'»). Kaks' varaprezidentad oma hänele abuhu. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Tobmiden Kodi (puštu : مشرانوجرګهMešrano Džirga ) 102 deputatanke. Prezident paneb radnikusile koumandest heišpäi, agjoiden nevondkundad oigetas toižid. Alakodi om Rahvahan Kodi (puštu : ولسي جرګهVolesi Džirga ) 249 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid. Kaik hö oma vižvoččen valdatusiden strokunke.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden vitkostadud valičendad oliba vn 2018 20. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 sügüz'kun 28. päiväl. Nügüdläine prezident omAšraf Gani , sai 50,64 % (vl 2014 — 56,44 % kahtendes turas) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Päministr omAbdulla Abdulla , hän sai vägestust ezmäižes turas vn 2014 prezidentan valičendoiden aigan da tahtoi sada midä-se vajehtuseks kilan tundištusen tagut äniden lugustusen aigan.
Vodhesai 2014 Afganistanan prezident oliHamid Karzai ; päministrad olibaMohammad Fahim daKarim Halili .
Kacu kirjutuz:Afganistanan administrativiž-territorialine jagand .
Afganistan jagase koumekümneks nelläks agjaks (puštu daidari : ولايتvilajat ). Agjad alajagasoiš 398 rajonaks (puštu daidari : ولسوالۍvolasvalei ).
Vl 2009 valdkundan eläjiden lugu oli 28 150 000 ristitud, vl 2014 — 31 822 848 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Afganistanas elädasafganilaižed . Kel'mahtused (2017):dari (persijan kelen toižend) — 80 %,puštu — 47 %,uzbekan kel' — 11 %,anglijan kel' — 5 %,turkmenan kel' — 2 %,urdu — 2 %,pašai — 1 %,nuristani — 1 %,araban kel' — 1 %, toižed keled vähemb mi procent.
Uskondan mödhe (2009):islamanuskojad — 99,7 % (sunnitad 84,7..89,7 %, šijitad 10..15 %), toižed uskojad i religijatomad — 0,3 %.
Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha):Kandagar ,Gerat ,Mazari Šarif . Lidnalaižiden pala om 26 % (2020).
Afganistan om industrialiž-agrarine valdkund, kaikiš gollembišpäi mail'mas, rippub verhiden maiden abuspäi. Ižandusen päsarakod oma maižanduz (pähkmed, vinmarj, granat), kaivuztegimišt (londuseližen gazan, hilen i vas'ken samine), cementan i heretusiden pästand, pened tekstiližed edheotandad (sidä kesken käzin tehtud kourad), muilan, meblin i kengiden tehmine, sömtegimišt (alkogolitomad jomad, mineraližed veded).
Vl 2009 valdkundan legaline päeksport oliavtod da niiden varapalad (läz 18 %),polimerad (8 %), södabadpähkmed (7 %); toine eksport —vinmarj (mž. kuivatud) dagranatad (5 %),raud dateraz lehtesil da vanuimel (5 %),kourad (5 %), pol'fabrikatad-substancijad himižen tegimišton täht (3 %),mikrofonad daradiosandapparatad (3 %),puvill (3 %),maplodud (3 %), londuselinekaučuk (2 %),heinäd (vihand vai kuidud, sidä kesken zellhä, 2 %),libutimed (1 %),poliester (1 %), kül'menzoittudkala (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, mašinansauvomižen produkcii, tekstil', söndtavarad. Afganistanan eksportan päižed ostajad (vn 2019 oficialižiden andmusiden mödhe) omaAraban Ühtenzoittud Emiratad (44,8 %),Pakistan (24,3 %),Indii (21,6 %). Importan pämöjad (2019) omaIran (23,4 %), Pakistan (17,1 %), Indii (12,9 %),Kitai (8,7 %),Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (8,6 %),Uzbekistan (6,6 %),Kazahstan (5,8 %).
↑ Afganistanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —Cia.gov . (angl.) ↑ Area and administrative Population (Pind da ristitišt agjoidme) //Statistical Yearbook 2012-2013. — Central Statistics Organization of Afghanistan (cso.gov.af ).(angl.) ↑ Afganistanan Konstitucijan tekstconstituteproject.org -saital. (angl.)
