Čili (isp .: Chile ), täuz' oficialine nimi —Čilin Tazovaldkund (isp .: República de Chile [reˈpuβlika ðe ˈtʃile]), om valdkundSuviamerikas ,Tünen valdmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn omSantjago . Valdkundan parlamentan molembid kodid sijadasoišVal'paraiso -lidnas (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) decentralizuimha tobmut.
Vn 1818 12. päiväl uhokud Čili tedištoiti ičeze ripmatomudesIspanijaspäi .
Vn 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1811. Jäl'gmäine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii[ 3] [ 4] Pinočetan aigan, täuzin — vn 1990 keväz'kun 11. päiväl. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižidenke vajehtusidenke, läz jogavoččidenke kohendusidenke vspäi 1990.
La Moneda -pert'kulu om Čilin prezidentan radinsijaSantjagon keskuzpalas, vn 2006 kül'mkuČili om unitarine konstitucineprezidentine tazovaldkund. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezidentisp .: Presidente de la República de Chile . Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, ei sa tošti. Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha.
Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress (isp .: Congreso Nacional de Chile ). Üläkodi om Senat 43 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. Alakodi om Deputatoiden Kodi 155 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot.
Čilin järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 19. päiväl kül'mkud, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. Kaik hö radaškanziba vn 2018 keväz'kun 11. päiväspäi. Nügüdläine prezident omSebast'jan Pin'jera (oti 54,57 % kahtendes turas 17. tal'vkud), hän jo radoi Čilin prezidentan vll 2010−2014.
Kacu kirjutuz:Čilin administrativiž-territorialine jagand .
Čili jagase vižtoštkümneks agjaks (isp .: región ), sidä kesken pälidnan agj (Santjago ). Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. Agjad alajagasoiš 54 provincijaks (isp.:provincia ), ned — 346 kommunaks (isp.:comuna ).
Čiliš elädasčililaižed . Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 363 894 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed da toižed tulnuded rahvahad — 88,9 %,mapuče — 9,1 %,aimara — 0,7 %, toižed indejalaižed — 1 %, märhapanendata — 0,3 %.
Uskondan mödhe (2012): rimankatolikad — 66,7 %,protestantad — 16,4 %,Jehovan tundištajad — 1,0 %, toižed uskojad — 3,4 %, religijatomad — 11,5 %, märhapanendata — 1,0 %.
Toižed sured lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha):Puente Al'to ,Antofagast ,San Bernardo ,Vinja del' Mar ,Val'paraiso ,Temuko ,Rankagua . Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 87,7 % (2020).
Čili om šingotai industrialine ma, rippub eksportaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 350 mlrd. US$ ekvivalentas (45. sija mail'mas; US$16,616 ühtele hengele, 62. sija) vai 623 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (44. sija; US$33,574 ühtele hengele, 61. sija). Valdkund tegeb mail'manvas'ken koumandest. Se om mugažo kahesanz' surttevinan tegii mail'mas. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (vas'ken ilitijan samine), raudan metallurgii, mecan varhapanend i punümbriradmine, transportmašiništon tehmine, cementan pästand, tekstiline sarak, sömtegimišt (vin, kalanümbriradmine). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2023 andmused): maižanduz 3,5 %, tegimišt 29,7 %, holitišiden sfer 56,9 %. Vl 2013 kaik 9,2 % radnikoid oliba otnus maižandushe, 23,7 % radoiba tegimištos, 67,1 % — holitišiden sferas.
Vl 2009 valdkundan päeksport olivas'k da sen ühthesuladused (52 %),kala (6 %),fruktad (6 %); toine eksport olipucellüloz (5 %),vin (3 %),kuld (2 %), toižedmetallad (2 %). Importan tavarad (2014) oma mašinansauvomižen produkcii (21,9 %), kivivoi (17,5 %), transportine mašiništ i sen palad (16,3 %), himikalijad (7,7 %), teraz i toižed metallad (5,2 %), plastmass i räzin (5,1 %), tekstil' (5,0 %), söndtavarad (3,1 %), londuseline gaz (2,7 %). Eksportan i importan rahalugu om läz kohtaine. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) omaKitai (Čilin eksportan 39,0 % i importan 26,0 %),Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Čilin eksportan 14,5 % i importan 22,0 %),Brazilii (eksportan 5,0 % i importan 10,0 %),Japonii (eksportan 8,0 %),Suvikorei (eksportan 6,2 %),Argentin (Čilin importan 5,0 %),Saksanma (importan 4,2 %).
Valdkundan Irdpol'židen kesksidoiden ministruz Santjagos (sauvuz Hose Migel' Karreran nimed, 2020)
Käskuzkundoiden pert'kulu
Santjago-de-Čiliš , sidä kesken Čilin Ülembaižen Käskuzkundan i sodatribunaloiden sijaduz (2017)
Čilin Keskuzbank Santjagos (Banco Central de Chile, BCCh , 2014)
.svg)
.jpg)
